deformeerunud keha mõõtmed asendatakse algmõõtmetega 1.4.3. Materjali piirseisund Materjali piirseisund = materjali seisund koormuse mõjudes, mil koormuse edasine suurenemine põhjustab materjali töövõime kadumise (ja konstruktsiooni avarii) Piirpinge = materjali piirseisundile vastav taandatud koormus (pinge) lim, [Pa] Materjalide piirseisunditele vastavate piirpingete väärtused määratakse (katseliselt) standardiseeritud teimidega (põhimõtteliselt on katseliselt võimalik määrata igasuguste detailide ja konstruktsioonide tugevust igasuguste koormuste mõjudes) ning vastavad andmed materjalide kohta on avaldatud käsiraamatutes ja/või tootekataloogides. Standardset katsekeha tavaliselt tõmmatakse (või surutakse = surveteim) katsemasina abil (Joon. 1.9):
Väsimusnähtus. Väsimuskõver. Väsimuspiiri määramine. Väsimusnähtus detaili pinna mikromahtude korduv deformatsioon kutsub esile väsimuspragude tekke. Paljude mikropragude tagajärjel hakkab detaili pind murenema. 13.Väsimuspiiri määramine asümmeetrilise koormuse korral 14.Piirpingete diagrammid. (Vene keeles)Serensen-Kinososhvili piirpingediagramm = Haigh`i diagramm. Smith'i (Rabinovitchi) diagrammi ehitamine, lähtudes väsimuspiiridest -1 ja 0 ning voolavuspiirist 15.Pingekontsentratsioon. Pingekontsentratsiooni mõju detailide väsimustugevusele, selle mõju hindamine. Igasugune pingekonsentratsioon vähendab detaili väsimustugevust. Pingekontsentraatrorid soodustavad väsimuspragude teket ja arenemist. Pingekonsentraatorite mõju väsimusele on
tähtsusega ekstreemsed pea- pinged 1 ja 3 (2 K K mõju on tühine); 1lim 2lim 1lim · järelikult võib igat ruumpiirpingust vaadelda tasand- Joonis 8.10 pingusena (Joon. 8.10). · vajalikud piirpingete pingete väärtused 1lim ja 3lim saadakse tõmbe- ja surveteimidest: tõmbeteimist saab tõmbetugevuse (suurim tõmbepinge): 1 lim = Rm ; surveteimist saab survetugevuse (suurim survepinge): 3 lim = USurve . Teooria kehtib nii habraste kui ka sitkete materjalide Mohri ekvivalentpinge: puhul:
paine korral. Väsimuspurunemise murdepinnal (Sele 2.9) on iseloomulik reljeef – kaks teravalt piiritletud ala: üks on väsimusala, mille pind on plastselt deformeerunud ja sile, ning teine staatilise purunemise ala, mis harilikult on kiuline või kare. Praktilises väsimustugevuse arvutamises on vaja teada materjali väsimuspiire mitmesuguste pingetsükli asümmeetriate korral, st. m ja a mitmesugusel suhtel. Arvukate katsete tulemusena saadud piirpingete diagrammilt on võimalik leida väsimuspiir pingetsükli suvalise asümmeetria korral. Kuna piirpingete diagrammi 14 koostamine on väga kulukas ja töömahukas, siis kasutatakse praktikas sageli lähenddiagrammi (Sele 2.11), kus piirolukorda iseloomustab joon BCD. Konkreetset pingetsüklit iseloomustav punkt A (m; a) peab asuma halli ala sees. Kui punkt A
annaabi.ee 
