TALLINNA EHITUSKOOL Puidu kaitse ja immutusvahendid Hardi Piirmaa Referaat Juhendaja: Alar Kurg Tallinn 2015
Puidaiad Hardi Piirmaa Rühm 12 Juhendaja: Alar Kurg Lippaed Lippaed on kõige levinum puitaiatüüp, mis on klassikaliselt lihtne ja elegantne. Võimalik on valida eri lipilõigete ja lipi vahede vahel. Alustades tavalisest sirglõikest lõpetades kaares lipi või kaares paneeliga. Horisontaalpuitaed Horisontaalpuitaiad sobivad eelkõige uudsema disainiga majade juurde Puitkattega värav Puitaedade erilahendused Muud puitaiad Kuidas valmistada puitaeda Enne puitaia ehitamist tuleb kooskõlastada aia soov maa- või linnavalitsusega ja naabritega; mõõta ära aia kogupikkus; määrata ära aia kõrgus; mõelda läbi väravate arv, laius ja asukohad; autovärava puhul otsustada, kas tiib- või liugvärav; teha eskiisjoonis, kuhu märkida ära sirglõigu pikkused, värava avad ja nurkade arv; leida lahendus värava konstruktsiooni jaoks; teha selgeks, kas ehitatav puitaed peaks olema värvitud või süvaimmut...
RAUD BETOON VAHELAED JA METALL TALADEGA VAHELAED Koostaja: Hardi Piirmaa Juhendaja: Alar Kurg 22 Vahelaed on hoone osad, mis jaotavad hoone korrusteks ja kannavad korrustelt tuleva koormuse edasi kandeseintele. ÕÕNESPANEELIDEST VAHELAED Õõnespaneelid on eelpingestatud või eelpingestamataraudbetoonpaneelid, mille sees on piki paneeli ümmargused või piklikud õõnsuses paneeli omakaalu vähendamiseks. Paneeli laiuseks on 1,2m ning paneeli pikkuse saab
puidu seenkahjustused ja nende likvideerimine Referaat Hardi Piirmaa 12 Juhendaja: Alar Kurg Tallinn 2016 Sisukord Seen kahjustused pruun mädanik Majavamm Majamädik Valge mädanik Kuidas ära hoida puitu kahjustavaid seeni Väiksema õhuniiskusega ruumid Seen kahjustused Seentel paljunemisorganiteks on viljakehad, milles tekivad seosed ehk seemned uute seente jaoks. Kahjustus algab sellega, et seeneniidid ehk
Puidu kaitse ja immutusvahendid Hardi Piirmaa Referaat Rühm 12 Juhendaja:Alar Kurg Tallinn 2015 Sisukord Puiduõli Pinotex Wood Oil Vahaõli Herdins Paadilakk Celco Yacht, läikiv Puidukaitsevahend Tärpentini-linaõli Skandex Lakk kivipindadele Eskaro Granit Lakk Aqua Puidukaitsevahend Tõrvaõli Skandex Puiduõli Valtti Puuöljy Puiduõli Pinotex Wood Oil
puidu putukkahjustused ja nende likvideerimine referaat Hardi Piirmaa Juhendaja: Alar Kurg Tallinn 2015 Sisukord Miks on putukud head biokahjustajad? Puidusikk Hiidtüve vaablane Sinisikk Majasikk Mööblitoonesepp Suur toonesepp Hobusipelgas Hääletu toonesepp lisainfo Miks on putukud head biokahjustajad? 1) Keha kaetud vastupidava kutiikuliga 2) Nad lendavad, on väga liikuvad, seega levivad laialdaselt 3) Arenenud närvisüsteem võimaldab neil muuta käitumist
Tallinna Ehituskool Raketised REFERAAT Koostaja: Hardi Piirmaa Rühm 12 Juhendaja: Alar Kurg Page 1 of 12 Tallinna Ehituskool SISUKORD Page 2 of 12 Tallinna Ehituskool SISSEJUHATUS Paljusi väike maju ehitatakse puidust, aga selleks et mingit maja ehitamisega saab alustada peab olema tehtud vundament, et kuhu peale see maja ehitada.
Tallinna Ehituskool Ehitusel kasutatud plaatmaterjalid Hardi Piirmaa REFERAAT Rühm 12 Juhendaja: Alar Kurg Page 1 of 10 Tallinna Ehituskool SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 SISU.................................................................................................................... 3 Kipsplaat................
Tallinna Ehituskool Eestis enimi levinud puiduliigid REFERAAT Koostaja: Hardi Piirmaa Rühm 12 Juhendaja: Alar Kurg Page 1 of 14 Tallinna Ehituskool SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 SISU.................................................................................................................... 3 Harilik Kuusk..............
rühmadesse vastavalt vanusele. Sisuline tegevus toimus programmide järgi, mis olid riiklikud. Programmides olid tegevuse eesmärgid, valdkonnad ja õppesisu vastavalt laste vanusele. Samas õpetasid lasteaedades ja koolitasid teisi ka Vabariigi aegsed kasvatajad, mis tähendas, et rakendati ka Fröbeli metoodikat. 1968 ilmus esimene programm Eesti koolieelsetele lasteasutustele. Seda võib pidada esimeseks õppekavaks. Autorid olid S. Ernesaks, E. Lepik, L. Lilleaas, E. Lootsar, L. Mets, A. Piirmaa, M. Pohlak, J. Sõerd, M. Terri, E. Vee. Programmi valdkonnad: mäng, kehaline kasvatus, emakeel, matemaatiliste kujutluste arendamine, kujutavad tegevused, muusikaline kasvatus, töökasvatus. Lugema ja kirjutama õpetamine algas 6 eluaastast. Lapse individuaalsus oli programmis rõhutatud. 1974 ilmus täiendaud programm, mis oli sarnane eelmisega. Lapse lugema ja kirjutama õpetamine oli alates 5 eluaastast. Anti välja metoodilisi materjale ning Vabariiklik Õpetajate
annaabi.ee 
