JUPITER Jupiter on päiksesüsteemi kõige suurem planeet. Nime sai ta jumala järgi. Jupiteril pole tahket pinda ning ta asub päikesest 5 korda kaugemal Jupiteri kaugus Maast muutub 558 kuni 963 miljoni kilomeetrini. Teleskoobiga näeb jupiterilt heledaid ja tumedaid pilvevöönde, need tirlevad planeedi ümber eri kiirustel. Jupiteri atmosfääris äratab suurt tähelepanu Suur Punane Laik, mida on vaadeldud ligi 3 sajandit. Laik on suhteliselt keeriseline moodustis mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. Kosmoseaparaatide abil tehtud värvifotodelt on avastatud ka mitu väikest punast laiku ning keeriseid. Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küünivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Detsembris 1995 jõudis Jupiteri juurde USA automaatjaam "Galileo", mis enne hiidplaneedi tehiskaaslaseks muutumist saatis planeedi atmosfääri sondi. Kahe aasta jooksu...
rootslased. 1701.a vabastati ka Riia sakslaste käest.Sõda jätkus nüüd Poola valdustes. 1701.a tungisid venelased taas Liivimaale. Rootslased ei suutnud venelastele vastu panna ja 1704.a langes vene kätte narva ja tartu. Poolas võideldi märksa paremini. Rootsi ainsaks vaenlaseks jäi Venemaa. 1708.a kavatses Rootsi moskva alla minna ja sundida venelasi alistuma, kuid saabus sügis ja talv, ilmad läksid poriseks ja külmaks, suundus Rootsi hoopis Poltaava kindlust piirma kevade algul. Ka vene väed koos peeter 1 jõudsid sinna. 8.juulil 1709.a said rootslased hävitavalt lüüa. Peales seda vallutas venemaa 1710.a ka riia ja tallinna ja ka osa soomest. Sõja lõpp: Peale Karl12 surma 1718.a algasid pikad rahuläbirääkimised. Sõda lõppes 1721.a Uusikaupunki rahuga. Tähtsamad aastaarvud Louis14 1643-1715 valitsemisaeg Charles1 1625-1642 valitsemisaeg Oliver Cromwell 1599-1658 eluaeg Aleksei Romanov 1645-1672 valitsemisaeg Nantesi edikt 1598
M. Horro. (2001) Laste ja noorukite kehalise aktiivsuse ning kehalise võimekuse mõõtmise käsiraamat. Tartu: TÜ Kirjastus M. Fogelholm, I. Vuori. (2007) Tervislik liikumine. Tallinn: Medicina V. Pantsenko. (2005) Tervise ABC tulevastele meistritele ja mitte ainult... Koolieelse lasteasutuse RÕK. (2008) Tartu: Studium E. Isop. (1999) Kehaliste harjutuste õpetamise üldised alused. Tallinn: TPÜ Kirjastus H. Galinskaja, E. Lepik, L. Lilleaas, A. Lints, E. Lootsar, M. Peit, A. Piirma, M. Pohlak, A. Rohtla, J. Sõerd, M. Terri, E. Vee, K. Väljas. (1979) Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses. Tallinn: Valgus J. Loko. (2002) Laste ja noorte spordiõpetus. Tartu: AS Atlex B. Grügge, M. Glantz, K. Sandell. (2008) Õuesõpe. Tallinn: Ilo 13
määrab patsiendi surma, aja ja mooduse. Ravimi toime muudab surma füüsilist põhjust ja sellel on oluline tähtsus. Hoopis teine on olukord siis, kui surmal lastakse saabuda mõnel muul (näiteks haiguse) toimel (1., lk 143). Üksikisiku enesemääramise õigus on nüüdseks saanud määravaks teguriks mis rahes konfliktsituatsioonis - olgu siis tegemist abordi, raviks nõusoleku andmise või eutanaasiaga. Kuid ikkagai võib küsida, kas on olemas olukordi, kus üksikisiku soove peaks piirma mingitel muudel kalutlustel? Teoloog võib vastata: "Jah, on." Rooma katoliku kirik näiteks ei tunnista enesetappu, ravist keeldumist võib aga teatud tingimustel ju samuti enesetapuks pidada. On avaldatud arvamust, et vähemtõsisem ja -austavam suhtumine ellu tähendaks inimkonna põhiväärtuste kõrvaleheitmist. Siiski on enesemääramise printsiip nüüdseks küllalt juurdunud. Mis tahes piirangud raviga nõustumise või mittenõustumise õigusele on kadumas.
programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor: Ain Tulvi Retsensendid: Villo Vuks ja Aili Kendaru Keeletoimetaja: Viime Laanpere Kujundaja ja küljendaja: Piibe Piirma Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVE´le aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
annaabi.ee 
