üldpoliitika valdkonda ka teised horisontaalsed küsimusi, nagu keskkonnaalane juhtimine, auditi skeem (EMAS), mahepõllumajanduse märgistuse kasutamine, saastemaksu reform, tsiviilvastutus keskkonnakahjude eest ja vabatahtlikud kokkulepped. EL ja keskkonnapoliitika Õhk kaks regulatiivst lähenemisviisi: määrata kindlaks õhukvaliteedi standardid väljapaisatavate saasteainete suhtes ning kehtestada nende saasteainete maksimaalselt lubatud piirkontsentratsioonid. - Direktiiv saaste integreeritud kontrolli ja ärahoidmise kohta (IPPC) - Kliimapoliitika - CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside emissioonide reguleerimine ja vähendamine (Kyoto, autotransport, laevandus, lennundus) EL ja keskkonnapoliitika Kemikaalid, tööstuslikud riskid, biotehnoloogia - Kemikaalide kvalifitseerimine, piiramine ja keelustamine (2 põhilist direktiivi) - Seveso direktiiv tööstusõnnetuste kohta - GMO direktiivid EL ja keskkonnapoliitika Loodus
mullatekkeprotsesside iseloomust ja inimtegevusest. Tingituna sellest võibki kirjanduses kohata kahjuliku pliikontsentratsiooni väga erinevaid määrasid. 7 Et plii liiast tingitud toksilisus taimedele sõltub paljudest teguritest, on raske määrata taimedele kahjulikult mõjuva pliisisalduse taset mullas, kuid enamasti varieerub see 100 ja 500 mg/kg vahel. Pliisisalduse lubatud piirkontsentratsioonid (LPK) taimedes on määratud taimekasvu seisukohalt. Sel juhul näitab LPK taimes sellist pliisisaldust, millest suurema sisalduse puhul pidurdub taime kasv. Orienteeruvaks pliisisalduse toksilisuse alampiiriks kaera- ja ristikutaimedes loetakse 50 mg/kg kuivaines. Seejuures ei ole plii kontsentratsiooni toksilisuse piir taimedes kindel ega muutumatu suurus, vaid sõltub taime bioloogilistest iseärasustest, kasvukoha mulla omadustest ja mitmetest teistest teguritest
· Keskkonna seire ja seisundi hindamine (Keskkonnaseire seadus (vastu võetud 20.01.1999.a.)) · Keskkonna remediatsioon ja taastamine. USA keskkonnakaitse poliitika põhineb saaste vältimise printsiibil. USA keskkonna poliitikaga tegeleb USA Keskkonnakaitse Agentuur (Environmental Protection Agency). NSVL süsteem oli orienteeritud keskkonnaseisundi kontrollimisele: alates 20. sajandi 60-ndatest aastatest rakendati objektidele (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär) lubatud piirkontsentratsioonid (LPK, i.k. MPC- maximum permissible concentrations) LPK olid ühed kõige rangemad maailmas. Keskkonnaseire (monitoring) ei olnud tõhusalt seotud saasteallikaga. Näiteks, tänapäeval on palju tähtsam mõõta SO2 emissioone ettevõte korstnal, kui pH väärtuste muutusi lähedal järves. Saasteaine lubatud piirkontsentratsioon (LPK) on: Saasteaine maksimaalne lubatud kontsentratsioon vees või veekogus, mg/l (µg/l) LPKm saasteaine ühekordne maksimaalne lubatud piirkontsentratsioon
inimtegevusega ja selle tagajärjed (saastus, reostus) tekitavad loomulikus aineringes hälbeid. vee saastamist nimetatakse eelistavalt reostamiseks. Saasteaine reoaine, pollutant, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. Õhusaasteained on ained, mida olulises (või tavalisest suuremas) kontsentratsioonis õhkkonnas püsivalt ei leidu ja mis kahjustavad inimest või muid organisme. Saasteaineid on väga mitmesuguseid, u. 200 kohta on kehtestatud piirkontsentratsioonid (LPK). Tähtsaimad gaasilised saasteained on SO2, NO, NO2, CO, HF, NH3, H2S, O3 ja süsivesinikud, tahked saasteained on nt. tolm, tuhk ja metallide hapendid. Enamiku neist satub atmosfääri ka looduslikest allikaist, kuid tööstusliku tootmise ja liikluse tagajärjel on neid linnade õhus rohkem kui mujal. Saastekoormus heitmetega (sh. radioaktiivsete ainetega) mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk.
tööstuspiirkondadest allatuult. Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. 156. Atmosfääri saaste mõju keskkonnale. Saasteainete lubatud piirkontsentratsioonid Õhusaaste kahjustab inimeste tervist ja keskkonda. Euroopas on paljude õhusaasteainete heide viimaste kümnendite jooksul märkimisväärselt vähenenud, mis omakorda on parandanud õhukvaliteeti kogu piirkonnas. Sellele vaatamata on saasteainete sisaldus õhus ikka veel liiga kõrge ja õhukvaliteediga seotud probleemid ei ole kusagile kadunud. Märkimisväärne osa Euroopa rahvastikust elab piirkondades (eelkõige puudutab see
piirkontsentratsioon siseõhus olema tagatud vastavalt Eestis kasutatavatele normidele. Eestis hetkel kehtivatest riiklikest ja rahvusvahelistest standarditest ning tehnilistest aruannetest käsitlevad siseõhu CO2 sisaldust eluhoonetes hoonete energiatõhususe lähteparameetrite määramise standard (EVS-EN 15251) ja sisekliima projekteerimiskriteerium (CR 1752). EVS-EN 15251 poolt määratud CO2 piirkontsentratsioonid vastavalt sisekliima klassidele (vt Tabel 8.3) on olulised energiaarvutusteks ning nõudluspõhiselt reguleeritavale ventilatsioonile. 155 Tabel 8.3 Üle välisõhu kontsentratsiooni ja kontsentratsioonil 350 ppm (EVS EN 15251) esitatud soovituslikud CO2 sisalduse näited. CO2 kontsentratsioon üle välisõhu Siseõhu CO2 kontsentratsioon Sisekliima klass
annaabi.ee 
