käigus eraldi topoloogiaandmete baasi, mis sisaldab kõigilt teistelt sama areaali marsruuteritelt saadud LSA-sid. Piirkonna topoloogia on väljapoole piirkonda nähtamatu. Piirkondade topoloogia lahushoidmise tõttu edastatakse vähem marsruutimisliiklust kui tükeldamata AS-i puhul. RIP (vt. algoritmid) ei võimaldanud hierarhilist marsruutimist kuid OSPF juba võimaldas. Tükelduse tõttu tekib kaks marsruutimistüüpi - piirkonnasisene ja piirkondadevaheline. Piirkondadevahelise marsruutimise informatsiooni jaotab OSPF-i magistraalvõrk (backbone), mis koosneb kõigi piirkondade piirimarsruuteritest, võrkudest, mis ei kuulu tervikuna ühtegi piirkonda, ja nende marsruuteritest. Magistraalvõrk ise moodustab ühe piirkonna. AS-i piiri marsruuterid saavad väliste marsruutide kohta andmeid välislüüsiprotokollide (EGP, BGP jt.) kaudu või konfiguratsiooniteabest.
topoloogiaandmete baasi, mis sisaldab kõigilt teistelt sama areaali marsruuteritelt saadud LSA-sid. Piirkonna topoloogia on väljapoole piirkonda nähtamatu. Piirkondade topoloogia lahushoidmise tõttu edastatakse vähem marsruutimisliiklust kui tükeldamata AS-i puhul. RIP (vt. algoritmid) ei võimaldanud hierarhilist marsruutimist kuid OSPF juba võimaldas. Tükelduse tõttu tekib kaks marsruutimistüüpi - piirkonnasisene ja piirkondadevaheline. Piirkondadevahelise marsruutimise informatsiooni jaotab OSPF-i magistraalvõrk (backbone), mis koosneb kõigi piirkondade piirimarsruuteritest, võrkudest, mis ei kuulu tervikuna ühtegi piirkonda, ja nende marsruuteritest. Magistraalvõrk ise moodustab ühe piirkonna. AS-i piiri marsruuterid saavad väliste marsruutide kohta andmeid välislüüsiprotokollide (EGP, BGP jt.) kaudu või konfiguratsiooniteabest.
kanali pikaks ajaks paika ja ta jääb paika. Dünaamiline on see, et me muudame marsruutimistabelit, kui võrgus midagi juhtub. Ruutimisalgoritme võib jagada selliste kriteeriumite järgi: 1) Arvutavad välja ühe tee või mitu alternatiivset varianti 2) Tasapinnalised või hierarhilised see tähendab, et kas kõik ruuterid on võrdsed või on ka ruuter, mis oskab marsruutida piirkonna sees ja piirkodade vahel. 3) Host või ruuter oskab teha marsruutimisotsuseid 4) Piirkonnasisene või piirkondadevaheline marsruutimine. 28. Link state marsruutimisalgoritm See on kanalioleku algoritm. Kõigil võrgusõlmedel on olemas info kogu võrgu kohta. See info saadetakse kõigile laiali. Kõik teavad kõike, mis võrgus on ehk kõik teavad täisgraafi ja igaüks teeb vastavalt sellele enda jaoks marsruutimistabeli valmis. C(x,y) kanali väärtus võrgusõlmest x võrgusõlme y. Kui x-i ja y-i vahel on veel
milline sisevõrgu IP ja port vastasid sellele IP’le ja pordile, mis ta enne paketti source’s ära muutis ja saadab siis paketi sisevõrku õige IP ja pordiga arvutile. NAT’i kasutamine teeb ka raskemaks võrgu ründamise väljastpoolt, sest sisemisi IP aadresse ei edastata üle Interneti. 34. Marsruutimisprotokollid RIP, OSPF ja BGP RIM ja OSPF on Intra-AS (piirkonnavälised) protokollid, BGP on Inter-AS (piirkonnasisene) protokoll RIP: Routing Information Protocol – kasutab Distance Vector Algoritmi. kasutatakse hinnanguid ja nendeks on hüpete arv. Vahetab naabritega iga 30sek tagant infot (ehk marsruuterid vahetavad distantsvektoreid iga 30sek tagant) saadetavaid teateid nim advertisementideks, neid saadetakse UDP pakettidena (ehk RIP töötab UDP peal). Vaatab ka kas ruuterid on elus
annaabi.ee 
