vastu; hukati 7800 Eesti elanikku; Loodi koonduslaagreid, hukati 10 000 juuti ja 800 mustlast; Vastupanu metsavendade näol Litzmannile alluvas amtekonnas töötasid üksnes sakslased ning sakas rahvusest olid ka piirkonnakomissarid, kes kontrollisid eestlastest koosnevate maa, linna ja vallavalitsuste tegevust kohalikest kollaborantidest koosnev abistav institutsioon Eesti Omavalitsus (Hjalmar Mäe) püüdis laiendada oma õigusi ja taotles Eestile autonoomiat, kuid tegelikkuses jäi pelgalt SKS käepikenduseks sõja võidukale lõpule pidi järgnema "uue Euroopa" kujundamine. Eestiga liidendatud alade põliselanikud
6. august 1940- Eesti ühendatakse NL -> Eestist saab liiduvabariik 14. juuni 1941- Juuniküüditamine -> 10 000 inimest Siberisse, hukuti, tapeti NÕUKOGUDE OKUPATSIOON VS. SAKSA OKUPATSIOON_____________________ Nõukogude okupatsioon 1940-41 Saksa okupatsioon 1941-44 Võimuaparaadi ümberkorraldamine: ENSV Vene konstitutsioon Eesti kindralkomissariaat Ülemnõukogu (asendas Riigikogu) Piirkonnakomissarid EKP (juhiks esimene sekretär) Eesti Omavalitsus Rahvakomissaride nõukogu (valitsus) Propaganda juht Hjalmar Mäe Majandusreformid Maareform Vastuoluline- majandus allutati Saksa võimule Eraomand riigistati (natsionaliseeriti) Müüginormide kehtestamine Rahareform
Seda juhtis Alfred Rosenberg. Eestist, Lätist, Leedust, Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat. See koosnes neljast kindralkomissariaadist (sh Eesti kindralkomissariaat). Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastesse hästi. Kuigi ta sattus tülli oma ülemustega, viis ta ellu siiski Berliini poliitikat. Litzmannile alluvas ametkonnas töötasid üksnes sakslased. Saksa rahvusest olid ka piirkonnakomissarid, kes kontrollisid maa-, linna- ja vallavalitsusi. Loodi Eesti Omavalitsus, mille etteotsa asus Hjalmar Mäe. Omavalitsus püüdis laiendada oma õigusi ja taotles Eestile autonoomiat, katsed nurjusid. Eesti plaaniti muuta koos teiste Balti riikidega Suur-Saksamaa kostisosaks. Plaaniti küüditamisi, uut idapiiri, kogu rahvusliku grupi ümberkujundamist. Plaanide realiseerimine lükati sõjajärgsesse aega. Majandusolud Eesti majandus oli allutatud Saksamaa huvidele.
Rosenberg. Riigikomissariaat Ostland: Eestist, Lätist, Leedust ja suuremast osast Valgevenest moodustatud, mida juhtis natsiparteilane Hinrich Lohse. Riigikomissariaadi halduskeskuseks sai Riia. Talle omakorda allusid Valgevenes, Leedus, Lätis ja Eestis moodustatud kindralkomissariaadid. Kindralkomissariaat Estland: Tähtsaimaks ametiisikuks Eesti Kindralkomissariaadis oli kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann - Natsipartei veteran. Piirkonnakomissarid: Tsiviilvalitsust esindasid seitse piirkonnakomissari, kes hoolitsesid Litzmanni peakorterist (Kadrioru loss) saabuvate korralduste elluviimise eest ning teostasid kontrolli eestlastest koosnevate maakonna-, linna- ja vallavalitsuste tegevuse üle. Eesti Omavalitsus: Allus tsiviilvalitsuse juhtimisele ja kontrollile. Omavalitsuse otsustusõigus ja tegevusvõimalused olid piiratud. Omavalitsuse Juht oli Hjalmar Mäe
Kojujäetud oleks saksastatud. Generalplan Ost oleks käivitunud kohe pärast võitu Venemaal, kui kolooniateks ettenähtud alad oleks hõivatud ja sõjaväevedudest ülekoormatud raudteed vabanenud Samas vaieldakse, kas generalplan oli ikka pärisel, või oli see lihtsalt mingi idee. Öeldakse, et seda ametlikult ei kinnitatud ja dokumenti ennast pole ka leitud. Haldusaparaat: sõjaväevõimud, tsiviilvalitsus (riigikomissariaat Ostland, kindralkomissariaat Estland, piirkonnakomissarid), Eesti Omavalitsus; kohalik haldus. 1941. aasta lõpust tegutsesid tsiviilvalitsuse (Eesti kindralkomissariaat) kõrval Eestis Saksa Riigi Siseministeerimi politseiasutused, mis allusid Eesti kindralkomissariaadis Kõrgemale SS-i ja politseijuhile Eestis. Saksa Korrapolitsei ja ka Saksa Julgeolekupolitsei ja SD Eestis, Sakslaste korraldusel seati küll ametisse Eesti Omavalitsus - Direktoorium eesotsas dr. Hjalmar Mäega, kuid selle võimupiirid olid väga väikesed
annaabi.ee 
