Järgnevalt analüüsitakse olukordi, kus täielik konkurents regulaatorina ei toimi. 4.2. Turutõrked Kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures mõnest muust turuvormist (või ka näiteks riiklikust reguleerimisest) parem, siis on tegemist turutõrkega. Turutõrke üks sagedasemaid tekkepõhjuseid on turuvorm, mis ei luba toimida täielikul konkurentsil (või konkurentsil üldse). Hüvise nõudlushinna kujunemisel vastavalt piirkasulikkusele on eelduseks oletus, et mida vähem on hüvist turul, seda suurem on iga täiendava hüvise piirkasulikkus ja seda kõrgem on selle hind. Majapidamisteooria ja firmateooria loomisel peetakse silmas nn. individuaalhüviseid (ehk erahüviseid), mille kasutamine (või vähemalt üheaegne kasutamine) mitme tarbija poolt ei ole võimalik ja mille väärtus kas kaob täielikult või väheneb oluliselt pärast selle kasutamist ühe tarbija poolt.
3. Koolipoiss Jaanile andsid ekskursioonile minnes vanemad kaasa taskuraha 10 eurot, mida ta võis kulutada hamburgeri, šokolaadi, vee ja närimiskummi ostmiseks. Jaan soovis kasutada raha võimalikult otstarbekalt (tarbida ratsionaalselt) ja osta teha oma lemmikkaupade hulgast selline valik, mis maksimeeriks tema kasulikkuse ja mille maksumus jääks 10,5 euro piiresse (50 senti oli tal olemas). Teile on teada Jaani hinnangud nende hüviste nelja esimese ühiku piirkasulikkusele pallides (vt tabel) ja hüviste hinnad eurodes (vastavalt p1 2,5 ; p2 1,2 ; p3 0,8 , p4 0,45 ). Ühik MU 1 MU 2 MU 3 MU 4 1. 7,5 2,4 3,2 2,7 2. 5,0 1,2 2,4 1,8 3. 3,5 0,8 1,6 1,35 4
kõvera erinevus tavalisest nõudluse kõverast? Kompenseeritud nõudlus seisneb selles, et indiviidid maksavad hüviste eest maksimaalset hinda, mida nad on nõus maksma. Tavalise nõudluse puhul maksab indiviid kõigi hüvise ühikute eest ühesugust hinda, mis võrdub viimase ühiku piirkasulikkusega. Kompenseeritud nõudluse kõver ühtib tavalise nõudluskõveraga juhul, kui tarbijale kompenseeritakse sissetulekute tõusuga iga hüvise ühiku eest selle piirkasulikkusele vastava hinna nõudmine. 113. Selgitage tarbimise sissetulekuefekti olemus? Tarbimise sissetulekuefekt seisneb selles, et kui sissetulekud vähenevad või suurenevad, muutub sellest tulenevalt ka tarbimine. 114. Selgitage tarbimise asendusefekti olemus? Tarbimise asendusefekt seisneb selles, et kui sissetulekud vähenevad või hinnad tõusevad, siis pöördutakse odavamate asenduskaupade poole. 115
111. Millistes kohtades (kelle juures avaldub ühiskondlik heaolu? Ühiskonna heaolu avaldub kolmes kohas: tarbijate juures (tarbijarent), tootja juures ülejäägina ja avaliku sektori maksutuluna. 112. Selgitage kompenseeritud nõudluse olemus ja kompenseeritud nõudluse kõvera erinevus tavalisest nõudluse kõverast? Tavaline nõudluskõver iseloomustab olukorda, kus indiviid maksab kõikide hüviste eest ühesugust, viimase ühiku piirkasulikkusele vastavat, hinda. Kompenseeritud nõudlus arvestab asjaolu, et tegelikult hindab indiviid iga eelmise ühiku piirkasulikkust kõrgemalt, kui järgmise ja seetõttu oleks tegelikult valmis maksma rohkem. Kompenseeritud nõudluse kõvera alguspunkt on seetõttu tavalise nõudluse kõvera alguspunktist kõrgemal ning kõver langeb kiiremini (kui esineb sissetulekuefekt). 113. Selgitage tarbimise sissetulekuefekti olemus? 26
annaabi.ee 
