Vedeliku pinnakiht käitub pingule tõmmatud elastse kilena, millel võivad isegi väikesed putukad kõndida Kui puuduks maakülgetõmbejõud, siis annaks kokkutõmbuda püüdev pinnakile vedelikutilgale kerakuju Mida väiksem on vedelikutilk seda suuremat osa etendavad pindpinevusjõud võrreldes gravitatsioonijõududega Pindpinevusjõuks nim vedeliku pinnapuutuja sihis pinna piirjoonega risti mõjuvat jõudu, mis püüab vedeliku pinda vähendada Vedelikupinna piirjoonele mõjuva pindpinevusjõu ja selle piirjoonepikkuse suhe on java suurus mida nim pindpinevus teguriks s=F/l Kuna vedeliku pinnakihis on molekulid erilises olekus, siis on neil seal lisaenergia võrreldes molekulidega vedeliku sees http://www.abiks.pri.ee Vedeliku pinnakihi suurendamiseks näiteks seebimulli puhumisel tuleb teha tööd
ulatuses soojusliikumise taajärjel Sisehõõre- nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel Vedelkristallid- vedelikud, milles esineb molekulide paiknemisel korrapära Pindpinevus- pinnakihi vedeliku omadus säilitada tingimuses võimalikult väiksemat pinda Pindpinevusjõud- jõud, mida kokkutõmbuv vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele Pindpinevustegur- vedeliku pinna piirjoonele mõjuva pindpinevusjõu ja selle piirjoone pikkuse suhe on jääv suurus Märgamine- toimub siis kui vedelik mööda pinda tõkestamatult laiali voolab Mittemärgamine- toimub siis kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole Kapillaarsus- nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes Ülekandenähtused- difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre Tahke aine- aine, mille võimet voolata me pealiskaudsel vaatlusel ei märka
need võivad edaspidi olla ka pikendatavateks joonteks . . . ↵ Edasi, teise sammuna, palub arvuti näidata pikendatavad objektid: (vaikimisi – valida pikendatav või suur- ja väiketähtede vahertuse sõrmisega kärbitav objekt või [valikujoon / C-aken / projekteerimise viis / serv / käigu tagasivõtmine]) Võimalikud vastused 1) {pikendatav joon} ┐ (objektivalik peab toimuma objekti piirjoonele lähemas osas (pooles) Näide 4 29 c h e a b d f g
Sellest väiksemaid osakesi käsitletakse tõeliste lahuste komponentidena ja neis eristatakse ainult ühte faasi. 2. Mis on pindpinevus, mis on selle ühikud? Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Pindpinevuse ühikuks on . Njuuton meetri kohta võrdub pindpinevusega, mille tekitab vedeliku vaba pinna 1 meetri pikkusele piirjoonele, pinna puutuja sihis mõjuv jõud 1 njuuton. 3. Kuidas sõltub pindpinevus aine loomusest? 4. Pindpinevus kui jõud, pindpinevus kui töö. Pindpinevust defineeritakse kahel viisil: 1) pindpinevus on jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. 2) Pindpinevus on töö, mida on vaja kulutada pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. 5. Milliseid meetodeid kasutatakse pindpinevuse määramiseks? 1
Kasutatakse nn muutuva suunaga (Sz) keerutatud nuut-kaablit (joonis 1.4) Joonis 1.4 Hargnevus muutuva suunaga (Sz) kaablist 11 2. Optilised kiud 2.1 Kiu toimisprintsiip ehk põhimõte Potilise kiu tõõpõhimõte alguseks on valguse murdumise ja peegeldumise seadused. Kahe aine kokkupuute pinnal. Joonisel 2.1 valguskiir langeb kahe erineva murdumisnäitaja keskkonna piirjoonele. Aine 1 murdumisnäitaja n1 on suurem kui aine 2 oma n2 (n1>n2) Keskkonnast 1 tulev valguskiir langeb piirjoonte ristsirge suhtes nurga 1 all ,siis murdudes keskkonnas 2 ta moodustab nurga ristlõike suhtes 2 valguskiir murdub ristsirgest eemale ehk lahutuspinnale ligemale. Murdumine toimub Snelli seaduse järgi: n1sin1=n2 sin2 Kui valguskiire langemisnurk kasvab küllalt suureks ,siis valguskiir muutub pinnajoonega paralleelseks
Käsurida – tavaliselt kuvari alaosas eraldatud ala – tavaliselt kolm kuni kuus rida. AutoCAD-19.0 puhul on võimalik paigutada Käsurida joonestusväljale (joonisel) suvalisse kohta: Käsureale on kirjutatud Type a command (tipi käsu nimi). Kui viia hiirekursor Käsurea vasakpoolsesse otsa kahekordse joone kohale, saab teda nihutada joonestusväljal suvalisse kohta. Viies aga kursori Käsurea piirjoonele, tekub sinna topeltnool või ( ) ja vajutades hiire vasakule nupule ning hoides seda allasurutuna, saab Käsurea piirdejooni nihutada kõrgemaks, tekitades selliselt Käsupiirkonna, kus eelnevate tegevuste kirjed paiknevad ajalooliselt alt üles: ÜLESANNE I Pinnatükk 54
annaabi.ee 
