b) kaart saab pikendada; c) sirglõigu pikendamine ei õnnestu, sest lõigu selle otsa suunas ei ole piirjoont; d) sirglõiku saab pikendada; e) sirglõik pikeneb ESIMESE piirjooneni; f) sirglõigu pikendamiseks TEISE piirjooneni tuleb uus valik teha eelmise pikendusega saadud alalt, punktis g; h) sirglõik pikendati piirjoone mõttelise pikenduseni (piirjoonena kasutatakse joont f). Näidete a … g puhul EDGEMODE = 0; aga näite h puhul EDGEMODE = 1 ja piirjooneks on joone f mõtteline pikendus, näidatud laia lühikriipsjoonega. NB! 1. Ühe valikuga pikendatakse vaid üks objekt; kui aga kasutada objektivalikul valikujoont võtmetähega F (Fence), saab valida – pikendada – paljusid objekte korraga. 2. Pikendus muutub selle objekti lahutamatuks osaks. Näide 4 30 3
vürflikujulise kapiteeliga, mille pinda sagedasti elustasid peened ornamendid. Maamehelikult tüse ja range on romaani sisetugede süsteem. Müürid mõjuvad oma tüsedate täispindadega ka sisemuses raskelt ja tugevalt. Alles kesklöövi ülemises osas on jäetud neisse võrdlemisi väikesed aknaavaused. Ka külglöövide välisseina murtud aknad kaotavad juba müüri paksuse tõttu suure osa oma kergendavast mõjust. Akende ülemiseks piirjooneks on pealegi ümarkaar, mis kuulub romaani ehitiste põhivormide hulka ja vastab hästi selle stiili üldiseloomule. Tal puudub ülesse juhtiv sihtpunkt. Keskkohta üles jõudes jätkub ta katkestamatult ja pöördub aeglaselt ümmardudes jälle alla. Siingi tõusupüüd, mis ei pääse veel maksvusele. Löövide katteks tarvitati mitmesuguseid viise: lamedat puulage, silindervõlvi, ristvõlvi. Silindervõlv oma aeglase ja raske kaardumisega ühelt lööviseinalt
materjalide käitumise määramisel.(NB! See vastus tundub kuidagi kahtlane, aga paremat ma ei leidnud) 8. Milline poleerimisviis annab kõige siledama pinna optilises metallograafias? Peenpoleerimise viis, sest erinevalt jämepoleerimisest kasutatakse sel juhul veel peenemaid abrasiive (kuni 0,05 m) karvasel riidel. (NB! Pole 100% kindel kas see vastus on õige!) 9. Milline suurendus on mikroskoopia ja makroskoopia piirjooneks? Suurendust umbes 50x. 10. Millised on optilise metallograafia lähedased meetodid? · SEM võimaldab paremat lahutusvõimet (suuremad suurendused), suuremat sügavusteravust (ebatasasem pind), elementide kvalitatiivset mikroanalüüsi. · EPMA võimaldab elementide kvalitatiivset ja kvantitatiivset mikroanalüüsi. · TEM võimaldab palju paremat lahutusvõimet (suuremad suurendused), nõuab spetsiaalst
· PVC-katusekatted EKTAFOL PV, EKTAFOL PF+, EKTAFOL HM, EKTAFOL GT · PVC-katusekatted PROTAN · PVC-katusekatted SARNAFIL G449-24 · PVC-katusekatted ALKOR 1.15 PVC rull-katusekattematerjalile esitatavad nõuded: 1) PVC-rullmaterjali pealispind ei tohi olla libe (v.a. pööratud katused) 2) PVC-rullmaterjali pealispinnal peavad olema märkejooned kinnitite õigeks paigaldamiseks ja märkejoon, mis on ülekatte piirjooneks. 3) PVC-rullmaterjali pealispinnal peavad olema ära toodud tootja tootemärk ja tootmistsükli number ning tootmisaasta. 4) PVC-rullmaterjali minimaalne külmatugevus peab olema suurem kui -25 5) PVC-rullmaterjalide mõõtmete sabiilsus protsentides võib olla väiksem kui 0,5% 6) Paan peab jooksma otse, ei tohi olla banaanikujuline. 7) Rullmaterjali kinnikeevitamisel või muul moel paigaldamisel ei tohi materjali erinevad koostiskihid teineteisest eralduda.
Üksiku piksevarda kaitsetsoon on nõguskoonuse kujuline, mille moodustaja on piksevarda tippu läbiv kaar raadiusega 3H (joonis 5.11). Kahe teineteisest vähem kui 3H kaugusel asuva piksevarda vaheline kaitsetsoon moodustub varraste tippusid läbiva kaarega raadiusega R, mille keskpunkt MR on kõrgusel 3H (joonis 5.12). Piksetrossid Üksik piksetross tekitab piki trossi telgikujulise kaitsetsooni, mille ristlõike piirjooneks on trossi läbiv kaar raadiusega 2H. Kaks piksetrossi, mille vahekaugus on väiksem kui 2H , tekitavad koos kaitsetsooni, mille piiri piksekaitsetrosside vahel moodustab trossidele toetuv kaar raadiusega 2H . Väliskülgedel on kaitsetsoon sama kui ühe trossi korral. Joonis 5.15 Õhuliini kaitsenurk Õhuliini keskmine faasijuht on välgu otsetabamuse eest tavaliselt kaitstud suure varuga. Kahe
Loengukursus AEK 3025 46 Rein Oidram _____________________________________________________________________ Alljärgnev on esitatud kui meetod, mis tagab piisava kaitsetaseme ilma isolatsiooni- koordinatsiooni lähema käsitlemiseta. Üksik piksetross loob piki trossi telgikujulise kaitsetsooni, mille moodustajaks (ristlõike piirjooneks) on trossist algav kaar raadiusega 2H (vt joonis 9.6.1). Kaks piksetrossi, mille omavaheline kaugus on väiksem kui 2H, loovad kaitsetsooni, mille piiri piksetrosside vahel moodustab kõrguse 2H keskpunktist MR läbi trosside (raadiusega R) tõmmatud kaar (vt joonis 9.6.2). Kaitsetsoon on trosside kogu ulatuses pidev. M2H M2H 2H 2H 2H H
piksevarraste või -trosside paigutusviisi. Joonistel 9.6.1 kuni 9.6.4 kujutatud kaitsetsoonid kehtivad paigaldiste puhul, mille kõrgus H on kuni 25 m (kasutusel 420 kV elektrivõrgus). Kõrgemate paigaldiste korral on kaitsetsoonid suhteliselt väiksemad. Alljärgnev on esitatud kui meetod, mis tagab piisava kaitsetaseme ilma isolatsiooni- koordinatsiooni lähema käsitlemiseta. Üksik piksetross loob piki trossi telgikujulise kaitsetsooni, mille moodustajaks (ristlõike piirjooneks) on trossist algav kaar raadiusega 2H (vt joonis 9.6.1). Kaks piksetrossi, mille omavaheline kaugus on väiksem kui 2H, loovad kaitsetsooni, mille piiri piksetrosside vahel moodustab kõrguse 2H keskpunktist MR läbi trosside (raadiusega R) tõmmatud kaar (vt joonis 9.6.2). Kaitsetsoon on trosside kogu ulatuses pidev. M2H M2H 2H 2H 2H H
annaabi.ee 
