1.VÄEOSAD JA NENDE ÜLEMATE NIMED: Kaitseliidu Tartu maleva väeosa juht: Janno Rosenberg Kaitseliidu ülem: Raivo Lumiste Kuperjanovi jalaväepataljoni juht: Maidu Allikas Mereväe ülem: Igor Schvede Politsei- ja Piirivalvekolledzi juht: Ken Vaher Sidepataljoni väeosa juht: Andres Herk Sisekaitseakadeemia kadettide juht: Tarmo Orav Tartu Maleva Akadeemilise malevkonna juht: Tanel Pedal Vahipataljoni ülem: Kalle Teras Viru pataljoni jalaväekompanii juht: Janno Märk Õhuväe ülem: Valeri Saar 2.RELVASTUS: 90mm suurtükid 120mm miinipildujad 122 ja 155mm haubitsad Tankitõrjesüsteem MILAN-2 ja MAPATS Õhutõrjekahur
· Tegutsemine keerulistes ja rasketes oludes nõuab sallivust, kannatlikkust ja sihikindlust. Haridus ja väljaõpe · Politseiametnikul peab olema kesk- ja kutsekeskharidus või rakenduskõrgharidus politseiteenistuse erialal. Tööle saavad tulla ka muu kõrghariduse omandanud isikud, kes läbivad töö kõrvalt politseilise täiendusõppe. · Nii kooli kui ka tööle saavad vaid hea riigikeele oskusega kandidaadid. · Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledzi Paikuse koolis on politseiametniku kutseõppeaeg üks aasta. Rakenduskõrgharidusõpe politseiteenistuse erialal kestab kolm aastat ning toimub politsei- ja piirivalvekolledzis Murastes või Paikusel. · Samuti on Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) töötades võimalik osaleda paljudel koolitustel ja täienduskursustel. Politseiametnik õpib kogu teenistuse aja. Töökeskkond · Patrullpolitseinikud töötavad kõikjal: kontoris, tänaval, maanteel jm
Piirivalveasutustes töötamine eeldab distsiplineeritust, lojaalsust, ausust, kohusetunnet ja otsustusvõimet. Piirivalveametnik peab suutma töötada stabiilselt ja tulemuslikult ka pingeolukorras, kiiresti reageerida ja meeskonnatööd teha. Millised on nõuded haridusele ja väljaõppevõimalused? Piirivalvuril peab olema vähemalt vastav kutsekeskharidus. Piirivalvealaseid algteadmisi antakse valikkursusena Abja, Orissaare ja Iisaku gümnaasiumis. Piirivalvekolledzi kutsekesk- või rakenduskõrghariduse õppesse sisseastumisel eelistatakse kutsealase eelkoolituse läbinuid. Piirivalvuriks saab õppida pärnu politseikoolis. Piirivalvesüsteemis pakutakse ka täienduskursuste võimalusi. Millised on karjäärivõimalused ja tulevikuväljavaated? Piirivalvuri karjääriredel kulgeb ametialaselt vastavalt kõrgemate auastmete omandamisele. Piirivalveallohvitserid on piirivalveveeblid, piirivalvevanemveeblid ja piirivalvestaabiveeblid
Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledzi Paikuse kool Peeter Talvik Kriminoloogia ja viktimoloogia üldosa HÄLVIKU ARENGULUGU ALKOHOOLIK ANDRES Ainetöö Juhendaja: Uno Traat, lektor Paikuse 2013 Sisukord Sissejuhatus
1.Akadeemiast Sisekaitseakadeemia on siseministeeriumi haldusala kõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele (sh politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiits- ning maksu- ja tollisüsteemile). (http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/ ) Akadeemial on lisaks Tallinnas Pirita Kosel asuvale õppehoonele õppekeskused veel Pärnumaal Paikusel (politsei- ja piirivalvekolledzi Paikuse kool) ning Lääne-Virumaal Väike- Maarjas (päästekolledzi päästekool). 2010. aasta suvel kolis politsei- ja piirivalvekolledz üksusena Harjumaal Murastesse endisesse kolledzi piirivalvekooli. (http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/ ) Lõpetanud asuvad tööle Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi haldusalas ning mujal avalikus teenistuses. Pärast kõrghariduse saamist on noortel võimalik edasi õppida magistriõppes