uusindustriaalmaa. ÜRO inimarengu indeksis paikneb Inoneesia kõigest 112. kohal tulemusega 0.682. Imikusuremus on Indoneesias väga suur(33%) ja oodatav keskmine eluiga on kõigest 66 aastat. Kuna Indoneesias on suur osakaal paljudel erinevatel uskudel, siis on väga sagedased ka usulised konfliktid, mida riik ei suuda tihti mahasuruda. Indoneesia on ilma ajalooliste eelkäijateta ning seetõttu pärinud koloniaalaegsed piirid. Seega on seal piirivaidlusi, riikide tükeldumisi ja uute tekkimist. Hiljuti eraldus Indoneesiast Ida-Timor. 4. Indoneesia kuulub järgmistesse majanduorganisatsioonidesse: ASEAN (üks asutajariik)(Kagu-Aasia maade Assotsiatsioon) United Nations (ÜRO) NAM (Non-Aligned Movement)(üks asutajariik) OIC (Organisation of the Islamic Conference) OPEC (Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon) WTO (Maailma Kaubandusorganisatsioon)
ÜRO inimarengu indeksis paikneb Inoneesia kõigest 112. kohal tulemusega 0.682. Imikusuremus on Indoneesias väga suur(33%) ja oodatav keskmine eluiga on kõigest 66 aastat. Kuna Indoneesias on suur osakaal paljudel erinevatel uskudel, siis on väga sagedased ka usulised konfliktid, mida riik ei suuda tihti mahasuruda. Indoneesia on ilma ajalooliste eelkäijateta ning seetõttu pärinud koloniaalaegsed piirid. Seega on seal piirivaidlusi, riikide tükeldumisi ja uute tekkimist. Hiljuti eraldus Indoneesiast Ida-Timor. Indoneesia kuulub järgmistesse majanduorganisatsioonidesse: · ASEAN (üks asutajariik)(Kagu-Aasia maade Assotsiatsioon) · United Nations (ÜRO) · NAM (Non-Aligned Movement)(üks asutajariik) · OIC (Organisation of the Islamic Conference) · OPEC (Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon) · WTO (Maailma Kaubandusorganisatsioon) · Cairns Group (Kivikuhja Grupp)
§ 1. Riigi tunnused 1933. aasta Montevideo konventsiooni kohasel on riigi tunnusteks: a. Rahvas e alaline elanikkond – pole täielikult selge, mida tuleb mõelda alalise elanikkonna all. Ei välista rahvastiku liikumist, migratsiooni. Nõutud on vähemalt elanikkonna mingi osa püsiv ühendus territooriumiga b. Kindlaksmääratud territoorium – territooriumi ulatus ei pea olema täielikult kindaks määratud, naabritega võivad olla piirivaidlusi, kuid see ei mõjuta nende riiklust. Vajalikuks on peetud riigi kontrolli vähemalt territooriumi tuumiku üle c. Valitsus – võimelik teostama efektiivset kontrolli territooriumi ja elanikkonna üle. Ei tähenda, et valitsuse kaotus oleks riikluse lõpp. Riiki ei tohi samastada valitsusega. d. Võime astuda suhetesse teiste riikidega – tähendab riigi õiguslikku sõltumatust, õigust asutda suhetesse teiste riikidega § 2. Riikide ja valitsuste tunnustamine
Territooriumi võib pidada riigi kõige olulisemaks eeltingimuseks, milleta ei saa esineda teisi tunnuseid. Põhimõtteliselt peaks riik omama täielikku suveräänsust oma territooriumil, st ainult riik, kellele kuulub territoorium, võib sellel teostada avalikku võimu ning tal on õigus keelata teistel riikidel tegutseda mis tahes viisil oma territooriumil (tegemist on territoriaalse suveräänsuse printsiibiga). Paljudel riikidel on oma naabritega piirivaidlusi, kuid see ei mõjuta nende riiklust. Vajalikuks on peetud riigi kontrolli vähemalt territooriumi n-ö tuumiku üle. Akretsioon ehk territooriumi juurdekasv inimtegevuse tulemusel või looduslikul teel. See on vähetähtis ja harvaesinev territooriumi omandamise viis. Nt vulkaaniliste saarte tekkimine riigi siseveekogudes või territoriaalvetes, jõgede ummistumised, aga ka maa võitmine merest inimtegevuse tulemusel.