ENSV VALITSEMINE 1950. AASTAD KUNI 1970. AASTATE LÕPP · Johannes (Ivan) Käbin o EKP keskkomitee I sekretär, valitses 28 aastat (kõige pikem valitseja Eestis 20.ndal sajandil) o Laveerimispolitiikia (arvestas Eesti huve ja täitis ära kõik Moskva käsud · Aleksei Müürisepp o Valitsusjuht ja pärast Ülemnõukogu Presiidiumi esimees · Artur Vader o ÜP esimees, nähti Käbini mantlipärijana o Jõi ennast surnuks · Valter Klauson o ENSV valitsusjuht aastani 1983 · Tekkis palju suurettevõtteid o Balti Soojuselektrijaam Enam-vähem sai kogu Eesti elektriseeritud o Punane Kunda Tsemendivabrik · Rahvamajandusnõukogu o Loodi Eesti majanduse juhtimiseks 1960.ndate algul o Peaaegu kogu Eesti tööstust juhiti Eestist (oma disain jne) o Elu olgu sitt, aga suits olgu Priima..... hahhhah · Vastupanuliikumine o ...
julgeolekukommitee. Olid olemal riigitassandil kui rajoonitasandil. Eesti aladel paiknes ka NSVL sõjavägi. Võimalu skohapeal aega teenida kadus ja siisnsed ajateenijad saadeti laiali üle kogu nõukogude liidu. Paldiski muutus kinniseks linnaks, sest Paldiskisse rajati õppekoht, kus paiknes tuumaallveelaeva reaktor, kus õpetati välja tuumaallveelaevnike. ENSV aladel paiknes ka piirivalve, mis paiknes põhja- ja läänerannikul. See oli piiritsoon, selleks oli vaja luba. Loa saamiseks oli vaja küllakutset, piirivalve kontrollis tugevalt.
Sinna kirjutasid alla nt Rummo, Tarand, Lauristin. Nõukogude Liidu sõjavägi viibis kohapeal. Väga suured alad olid antud ENSV-s antud Nõukogude sõjaväe kasutusse. Nt Paldiski linn oli tervenisti sõjaväe kasutuses. Kohal viibis u 100 tuhat sõjaväelast. Poliitika oli see, et ENSV-st võetud sõjaväelased teenisid kaugemal. Paljud sõjaväelased olid kesk aasia, taga kaukaasia päritolu. NL-l paiknesid siin ka raketibaasid. Eesti oli piiritsoon, sina kuulus nt Saaremaa, Hiiumaa, muhumaa, ka põhjarannik. Sinna said vaid need, kellel oli sissekirjutis või lähisugulased seal, ülejäänutel oli vaja kutseid. Põllumajandus kollektiviseeriti. See sai alguse pärast küüditamist (juba enne üritati seda selgitada, pärast tõusis kümnetes kordades sinna astumise arv. Algselt oli tegemist väikekolhoosidega, st üks küla oli üks kolhoos. Kolhoosidele esialgu pani kõlavad nimed, nt punane koit
järgmisel päeval suri Bratislavas saadud külmetumise tõttu. Bratislavas kohtus ta karvase vanamehega, kellel see Ameerika muusik oli külas käinud kuulamas kontserti, mida esitati basseinis. See oli kui Kurt Vonneguti poolt kirjeldatud karass. Karass on selle liikmete endi teadmata spontaanselt ja ettearvamatult moodustunud rühm inimesi, kes teeb mingeid eesmärgistamatuid tegevusi. 13. Jaan Toomik Kopli Liinidel. Nõukaaegne piiritsoon, jalutuskäigud mere ääres olid keelatud. Praegu ei kujuta ette, et tal oleks poolteist tundi aega lihtsalt jalutada mere ääres. 14. Billeneeve Kalamajas. Lastena pidasid nad üht kena verandaga maja ’’oma’’ majaks. Keegi korraldas aastaid hiljem näituse selles majas, nende majas. 15. Märt Matis Lill määratlematus paigas Rahumäe kalmistu, Mustamäe ja Nõmme vahel. Lugu mulla Nasserdinist, kes ei viitsinud oma kogudusele jutlust pidada. 16
ettepaneku, et mõistlik oleks sellest jaburusest loobuda. 20.mail võeti vastu seadus, millega enamik režiimseid piirkondi ja piiritsoone NL-s kaotati. Teatud piirangud jäid kehtima suurlinnade puhul, kus liikumine päris vaba ei olnud, osa piirkondi, mis olid väga seotud sõjatööstusega, jäid piirangute alla, olid olemas ka eraldi salastatud linnad. Tõi kaasa olulisi muutusi ka Eestis, kus enamik rannajoonest oli piiritsoon. Ilma loata sai Saaremaale sõita, mereranda minna jne- on meenutatud helgelt. Ka see pidu ei kestnud kaua, 53 a okt-s, kui Beria oli maha võetud ja valmistuti tema hukkamiseks, enamik režiimseid piirkondi ja piiritsoone taastati. Suuresti jäid piirangud, ka Eestis, kuni 80ndate keskpaigani püsima. Nn uus rahvapoliitika L.Beria tegevuse tasalülitamine 21.loeng- 23.apr
annaabi.ee 
