Üks tasuta versioon tuli välja näiteks aastal 2005. Ning on ka tehtud versioon koolide jaoks kes sedad saavad kasutada õppe eesmärgidel. Need võimaldavad läheneda joonestamisele ilma mõõtkava ja joonestuslehele paigutusega vaeva nägemata, sest neid saab kohendada lõppkavandi tegemisel. 3D-sõrestikmudel on põhimõtteliselt 2D-konstrueerimise rakendus. Iga joon tuleb iseseisvalt kavandisse lisada, objekti kujutatakse teda piiritlevate joonte jadana. Lõpptootega pole seotud massiomadusi ja sellele ei saa otseselt lisada tunnuseid nagu näiteks augud. Kasutaja läheneb neile sarnaselt 2D-süsteemidega. Ka mõned 3D- süsteemid lubavad sõrestikmudeli kasutamist lõpliku joonestamise läbi viimiseks. "Rumalad" 3D-mahtmudelid (seda tehnoloogiat kasutab ka AutoCAD) tehakse analoogselt reaalsete objektide loomisele. Peamistele kolmemõõtmelistele
Välisruum võib olla avatud, poolavatud või suletud. Kriitiline kõrgus on inimese keskmise silmade kõrgus( ca 1,5m). Mida kõrgemal on vaatepunkt, seda kõrgem peab olema ruumi piiritlev ekraan. Avatud ruum on ruum, millel on tajutav piirjoon, millel on ühendus maastikuga, näiteks raba. Poolavatud ruum on ühest küljest avatud ja samas küljest nähtaalt seotud ala, näiteks jõeorg. Suletud ruum on püstpindade ja laega piiratud ruum. Ruumi piiritlevate objektide suurusest sõltub ruumi kuju. Ruumi piiritlevad pinnad võivad olla ruumi osaliselt või täielikult sulgevad. Osaliselt sulgevad ruumid on piiritletud, kuid säilub nähtav side sulgeva pinna taha jääva ruumiosaga. Täielikult sulgev pind on näiteks akendeta majasein. 1.3 Põhivormid Ümbritsevaid objekte iseloomustab väliskuju ehk vorm. Seda saab kirjeldada läbi mõõtmete. Vorme on kolme gruppi : punkt ja joon, pinnad, kehad. Punkti mõõtmeid pole võimalik määrata
tunnuseid Kujutlusmudelid põhinevad intuitiivsel ettekujutlusel reaalsest objektist (sõnaline selgitus, definitsioonid). Märkmudel on objekti mõtteline mudel, mis on esitatud teatud märgisüsteemis (valemina, joonisena, tabelina, graafikuna) Matemaatiline mudel – märkmudel, mis originaali uurimine taandub matemaatiliste seoste uurimisele. Optimeerimismudel võimaldab selgitada parima lahendi kooskõlas juhtimiseesmärgi ning juhtimiseesmärgi saavutamist piiritlevate kitsendustega. Stimuleerimismudel võimaldab saada täiendavat infot majandusprotsessi võimaliku käitumise kohta tulenevalt majandusprotsessi eelnevast mõjutamisest („mis siis, kui...“) info selle kohta, mis ühe või teise otsuse/valiku tulemusel juhtub. Otsustusprotsessi etapid: Probleemi defineerimine Otsustuskeskkonda mõjutavad: Mudeli(te) püstitamine Majandusprotsess iseloom
staatuseid, rolle jmt olemise vormi ning funktsiooni vaatevinklist suhteliselt autonoomseid nähtusi. Normsusena, sotsiaalse normina strukturaalse ühiskonnakäsituse kontekstis peetakse harilikult silmas ühiskonna elementide struktuurilist ja funktsionaalset tasakaalustatust, mida teatavas mõttes markeerib ideaalkujutlus süsteemi harmooniast. Semioloogiline lähenemisviis sotsiaalsele olemisele ja normsusele ei tunnista selgelt piiritlevate, funktsionaalselt ühetähenduslike ühiskonna koostiselementide primaarsust, mistõttu ei peeta ka võimalikuks terviku omaduste tuletamist elementide omadustest. Pigem ollakse seisukohal, et nimelt terviku kvaliteet ehk teisisõnu, teatavate kvalitatiivsete omadustega sotsiaalne ruum või (tähenduste) väli on see primaarne reaalsus, kus iga üksik eraldi vaadeldav nähtus omandab (võib omandada) eriomaselt sotsiaalse sisu, mõtte ning tähenduse
annaabi.ee 
