propageeriv kool? Arvan, et kool, mis lisaks haridusele suudab juurutada arusaama vägivalla ja hoolimatuse letaalsusest ning tolerantsuse heast mõjust meie elukvaliteedile, on rohkem väärt kui ükskõik millise pingerea esimene koht. Kool, mis õpetab olema ühiskonnas aktiivne ja vastutav liige, võiks olla abiks liiklussurmade vähendamises, alkoholismi ja narkomaania ennetustöös ning tervema seksuaalkäitumise propageerimises. Hariduses on läbi aja hinnatud selget piiritletavaid ülesandeid ja distsipliini. Kuid väärtuspõhise hariduse loomuses on ka midagi muud. Kaasinimestega arvestamine ning kõigile võimaluse andmine ei keela kedagi arendamast välja oma isiklike andeid. Eestis e-kooliga liitunud koole on umbes 400. Paljude inimeste arvates muudab see elu tunduvamalt lihtsamaks, kuid kahjuks esineb ka mõningaid probleeme. Kolmanda klassi tüdruku ema Regina ei jõua ära imestada, kui ta e-kooli jõudis ja see nii jahmatavalt kehv oli.
vähestest sõnadest. Abstraktsed ehk grammatilised käänded nimetav, omastav ja osastav - näitavad peamiselt nimisõna(fraasi) süntaktilisi funktsioone, st nad kannavad väga üldist laadi grammatilisi tähendusi (aluse, sihitise jms tähendust). Nende tähenduste esinemine ei olene kuigivõrd sõna leksikaalsest tähendusest ja tavaliselt pole nad väljendatavad leksikaalsete vahenditega (määr- või kaassõnadega). Konkreetsed ehk semantilised käänded kannavad kitsamalt piiritletavaid tähendusi, mille esinemine oleneb sõna leksikaalsest tähendusest ja mis on paljudel juhtudel väljendatavad ka leksikaalsete vahenditega (määr- või kaassõnadega). Kuid konkreetsetel käänetel on ka abstraktsemaid kasutusvõimalusi, mille korral vastavat tähendust ei saa leksikaalsete vahenditega väljendada, samuti niisuguseid kasutusvõimalusi, mis tulenevad ajalooliselt väljakujunenud rektsiooninõuetest ning mille korral mingist grammatilisest tähendusest on isegi raske rääkida
passiivsed võrgustikud – kontaktid, kelle vahel pole regulaarset suhtlust, kuid suhted võrgustikuliikmetega on siiski olulised (kauged sugulased). II. Raschka jt eristus: tervikvõrgustikud – võrgustiku tihedus, ankruisikud, suhete mitmetasandilisus, ligipääsetavus ja hulk; egovõrgustikud – keskendub ühele inimesele ja tema sidemeile võrgustikus, iseloomustab madalama majandusliku tasemega, homogeenseid ja territoriaalselt kergesti piiritletavaid kogukondi. III. Hulsen jt eristus: primaarsed võrgustikud – tähtsamad kontaktid, mitteprimaarsed võrgustikud – vähemtähtsamad kontaktid. IV. Labie eristus (jagab suhtlusvõrgustiku alamvõrgustikeks): alamvõrgustikud - multietnilise dünaamikaga võrgustik, mis koosneb eri etnilistest alamvõrgustikest, mida ühendavad tihedad ja mitmetasandilised suhted teiste alamvõrgustikega;
Lõhmuse poolt koostatud metsakasvukohatüüpide ordinatsiooniskeem (ordineerimine - korrastamine ökoloogilisteks seeriateks vastavalt nende suhtele üksteisega ja telgedeks olevate ökoloogiliste faktorite gradientidega). Klassifikatsiooni põhiüksuseks on metsakasvukohatüüp. Oluline on silmas pidada, et metsatüpoloogias kasutatavad klassifikatsiooniüksused on kokkuleppelised väljavõtted - mets kui ökosüsteem moodustab harva selgelt piiritletavaid üksusi. Kasvukoha tingimuste ja nendele vastavate metsakoosluste varieerumine on üldjuhul pidev, tunnuste muutumine toimub enamasti järk-järgult. Soid on võimalik klassifitseerida mitmeti. Üldtuntud on soode liigitamine madal-, siirde- ja kõrgsoodeks ehk rabadeks. See liigitus põhineb peamiselt soode 1) toitumisel ja 2) valdaval taimkattel. Madalsoid iseloomustab toitumine mineraalaineterikaste põhja-, pinna- või tulvavetega ning sellele vastav mitmekesine taimestik.
annaabi.ee 
