eestlastele. *J.Käbin -EKP esimene sekretär. -1950-1978a. -Ajas mõõdukalt laveerimispoliitikat,püüdis olla Moskva-meelsetel , kuid samas püüdis arvestada ENSV eripäradega. *K.Vaino EKP juht. -1978.1988a. -Üdini Moskva-meelne , algas uus venestamisaeg.Vene keele kasutamise propaganda. 21.Millal leidsid aset ja milles avaldusid sõjajärgsed piirimuudatused Eestis? VASTUS: *Leidsid aset 1944a. *Avaldusid tänu sellele,et Eestis oli uus Nõukogude okupatsioon. 22.Millal toimus EKP VIII pleenum? Mis seal toimus?Miks võib seda pidada murranguliseks? VASTUS: * EKP VIII pleenum toimus 21.-26.märts 1950a. *Seal arreteeriti Eesti kunstnikke , kirjanikke ja haritlasi massiliselt.Arreteeriti ka juhtivad kommunistid. *See oli ENSV sisepoliitilises elus murrang:
Kui tegu külalise asustusviisiga (esimese aastatuhende keskel), siis oli kinnistunud juba põllumaa, sellised ribaviisilised, talude juurde (NB! Just talude juurde, mitte inimeste juurde talusid pärandati edasi). Mis iseloomustab siis muinasaegset maakasutust? Maaomand, ka kogukondade vahel, ei olnud kindlalt piiritletud. Metsavöönd oli kahe kogukonna maa piiritleja seda nimetatakse vööndipiirideks. 13-14.sajandil üksikud piirimuudatused läänistatud maade osas. 14.sajandist hakati lisama piirikirjeldusi tee ja punkti ja kraaviga, kus vaidlused olid, läänimaade kokkupuutekohad. Rootsi aeg tõi kaasa vajaduse korrastada maasuhteid. Palju tühjaks jäänud maid ja segaduses valdussuhetes. Mõisavõrgu väljakujunemine tingis vajaduse mõisate vaheliste piiride määratlemiseks, kusjuures ühe mõisa külade vahel võis olla piir hajus. Algas mõisate maavalduse kaardistamine
Kõrvaldati võimult, sest teda süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. J. Käbin 1950-1978 ajas laveerimispoliitikat, ta oli moskvakuulekam, ajas Moskva-meelset poliitikat kuid arvestas ka Eesti NSV eripäradega. K. Vaino 1978-1988. Alustas uut venestamisaega. Üdini Moskva-meelne. 21. Millal leidsid aset ja milles avaldusid sõjajärgsed piirimuudatused Eestis? (52) 1944a Eesti territooriumist eraldati Narva jõe tagune ala ja endine Petserimaa ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. 22. Millal toimus EKP VIII pleenum? Mis seal toimus? Miks võib seda pidada murranguliseks? 52, 53) 1950. aastal, seal vabastati Karotamm ametist. Pärast seda läks võim karmimaks. 23. Milles avaldus vastupanu Nõukogude võimule? Kuidas reageeris sellele võim? Millal ja miks leidsid aset suuremad küüditamised? Kuidas mõjutas see metsavendlust? Miks
ei tulnud. Protsessi puhul kõnekas see, et 22. aug saadeti telegramm Moskvasse, 23. võeti otsus vastu - 23. polnud see telegramm aga veel Kremlissegi jõudnud. Tegelikult oli see asi varem otsustaud. Nov vormistatakse ära ka Narva taguse ala üleandmine - ka siin saadeti telegramm palvega see piirimuutus vormistada, seda NSV Liidu Ülemkogu tegigi 24. nov 1944, ka siin pandi piir paika juhuslikult. Hiljem toimuvad 50. keskel veel väiksed piirimuudatused Räpina kandis jne. Kokkuvõtteks tulemuseks see, et Eesti territooriumi vähendati 5%, elanikkond vähenes 6%, enamik elanikkonnast oli venekeelne. Miks need piirimuudatused tehti? Kõige olulisem põhjus on sõjalis-strateegiline põhjus, sel perioodil toimus ÜRO loomine ja tglt ei oldud Moskvas kindlad, et Baltikum jääb NSVL koosseisu - äravõetud alad olid Baltikumi kaitsmisel olulised paigad. Kogu see protseduur pandi paika, kui Stalini juures oli 3 Balti riigi juhtid -
oli saavutada enda jaoks maksimaalselt sobilikud piirid. See tähendas nii 1939-1940. aasta vallutuste lõplikku kinnistamist kui ka võimalikult ulatusliku kontrolli saavutamist Ida-Euroopas. Leedu sai tagasi Vilniuse, Klaipeda ja väiksemad alasid lisaks nendele, mis olid saadud juba 1940. aastal. Leedu territoorium suurenes 9300 ruutkilomeetrit. Lätilt võeti ära Abrene alad, kaotas 1200 ruutkilomeetrit. Eestilt võeti ära Petserimaa, Narva tagused alad, 1957. a piirimuudatused. Eesti kaotas 2300 ruutkilomeetrit. NSVL oli plaan sokutada kõik liiduvabariigid ÜRO'sse, et omada rohkem hääli kui USA, kuid vastu võeti ainult Venemaa, Ukraina ja Valgevene. Haldusjaotuse sovetiseerimine: Esimesel nõukogude aastal 1940-1941. Tuleb terve nõukogude liidu territoorium unifitseerida. Muu ühiskonna sovetiseerimine oli olulisem kui maakombede likvideerimine. NSVL uue kommunistliku reziimi ülesehitamine oli olulisem. Likvideeriti Petserimaa 1945 ning loodi Hiiu maakond,
annaabi.ee 
