tõmbamise küsimus. 1917.a. augustis moodustati selleks vastav komisjon, mis asus tegema vajalikke eeltöid. Komisjonis tekkis eestlaste ja lätlaste vahel erimeelsusi Valga linna kuuluvuse osas. Viidi läbi rahvaloendus. Äärelinnu arvestades elas Valgas 7064 eestlast ja 5496 lätlast. Seega oli küsimuse otsustamine raske. 1919. aasta lõpul ja 1920. aasta algul arutasid Eesti ja Läti esindajad korduvalt piiriprobleemi. Moodustati uus piirikomisjon, mille töö jooksis aga ummikusse. Eesti esindajad pidasid küsimuse lahendamiseks vajalikuks rahvahääletust. Läti valitsusele ei olnud Eesti seisukohad vastuvõetavad ja lätlased otsustasid veebruari lõpul piirikomisjoni töö lõpetada. Ähvardati ka sõja alustamisega. 12. märtsil saatis kindral J. Laidoner diviisiülematele telegrammi, milles olid järgmised juhtnöörid: 1. Jääda rahulikuks 2. Meie ei karda sõda, aga meie ei taha sõda 3
maakonda. Ajutise valitsuse otsuse aluseks olnud Eesti poliitilise eliidi koostatud omavalitsuse projektis märgiti aga, et lisaks Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa ja Võrumaaga tuleks autonoomse Eestimaaga liita ka Valga linn koos mõningate valdadega. Juba selle projekti ning Venemaa Ajutise Valitsuse otsuse lahknevuses võib näha probleemide algust Valga linna kuuluvuse küsimuses.10 Ajutise valitsuse otsuse alusel jõuti kokku kutsuda ka esimene ühine piirikomisjon, mille töö jäi aga sügisel toimunud enamlaste võimupöörde tõttu lühikeseks.11 Esimese maailmasõja tormilised sündmused peatasid rohkem kui aastaks eestlaste ja lätlaste vahel alustatud piirijoone määramise arutelu. Küsimus tõusis uuesti päevakorda pärast mõlema riigi iseseisvumist ning Eesti Vabadussõja edukat arengut. 1919. aasta veebruari esimestel päevadel vabastas Eesti rahvavägi Valga ja selle ümbruskonna ning
Kogu piiri ulatuses oli vaidlusaluseks 28 valda, Heinaste, Mõisaküla ja Hopa alev ning Ruhja ja Valga linn. Peamine tüliküsimus oli Valga linn (7000 eestlast / 5500 lätlast / 1500 muud). I 1920 – kõneluste algus Entente'i esindajate osalusel II 1920 – piirivalveohvitseride komisjon Valmieras 12. III 1920 – Eesti väed seatakse kõrgendatud lahinguvalmidusse 18. III 1920 – Balodis teatab, et Läti ei kavatse sõdida 22. III 1920 – tööd alustab piirikomisjon (Briti kolonel Stephen Georg Tallents) 1.–3. VII 1920 – "Tallentsi joon" 1923 – piiriküsimus lahendatakse lõplikult II periood: julgeoleku kindlustamine Peamised ohud: Saksamaa revanšistlikud meeleolud 1920–1925 Drang nach Osten baltisakslaste tegevus Venemaa peaeesmärk oli ära hoida piiririikide liidu moodustumine maa läänepiiril ja Balti riikide püsimine neutraalsena. Venemaa välispoliitilised kanalid: Välisasjade Rahvakomissariaat Komintern
see ehitataks). 6. Nõukogude Venemaa kohustas tagastama aastatel 1917-1918 evakueeritud varad Eestile tagastama. 7. Diplomaatiliste suhete loomine toimub tulevaste kokkulepete alusel. Eesti lõunapiir. Kerkis esimest korda päevakorrale seda piiritleda 1917. aastal, kui Venemaa AV andis Eestile autonoomia. Esialgu jäi ajutiseks piiriks maakondade piir. Selles samas 30. märtsi määruses öeldi, et koostatakse piirikomisjon ja see paneb tulevase piirijoone paika. Komisjon algas oktoobri alguses 1917. tegevust, aga vahele tulid kõikvõimalikud poliitilised sündmused ja jaanuaris 1918 toimus komisjoni laialisaatmine. Saksa okupatsiooniperioodil ei toimunud piiri osas mitte mingisuguseid nihkeid, seetõttu puudus ka vajadus piirikomisjon töö taasalustamiseks. Vastuolud tekkisid juba 1917. a moodustatud piirikomisjonis - vastuolu Valga linna pärast. 1917. a oli Valga linnas eestlasi rohkem kui lätlasi
annaabi.ee 
