suhtumist nn patuse keha kujutamisse. Endine kauni keha kultus oli kadunud. Skulptuurid ei leidnud varakristluse päevil üldse viljelemist, sest püüti vältida paganlusele omast kujude kummardamist. Rohkem eelistati reljeefkunsti, millega kaunistati nt sarkofaage. Kiriku välisilme oli sel ammusel ajal väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kirku kõrval eraldi kellatorn nn kapmaniil. Sageli näeb varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiretud nelinurkset õue - aatriumi. Seega tähtsaim varakristliku kunsti saavutus ongi basiilika kasutuselevõtt. Seda hoonetüüpi rakendatakse juba kaks aastatuhandet, peamiselt sakraal-, e kirikuehitiste puhul. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteks on Santa Maria Maggoire ja Santa Sabina Roomas, mida on hilisemate ümberehitamiste käigus muudetud. Esimene Peetri kirik oli viielööviline. Ajastu, mis algas peale Lääne-Rooma keisririigi kokkuvarisemist, kannab nime
Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis samal ajal moodustasid üleeuroopalise tootmis-ning kaubandusvõrgustiku. Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres. Linnade asukoha puhul polnud peamine mitte looduslikasukoht vaid kauplemisvõimalus.Suurimad linnad olid Rooma,Merseilles, Veneetsia, Pariis jne. Linnad.Eluolu ja kultuur Püstitati kindlustatud majad, linnad olid piiretud müüridega. Vasemad linlased pidid elama eeslinnades. Linnaelanike toit oli mitmekesine.Muudeti suhtumist abiellu. Hakati rohkem abielluma, kuna linna elu oli vabam. Linnaelu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud, mis aeg-ajalt kasvasid üle relvastatud kokkupõrgeteks. Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga.Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Neid pidasid nii gildi, tsunftid kui ka terve kodanikkond üheskoos. Olid näitemängud
Roomas oli söltuvusvahekord, kus vaene kodanik elas kliendina rikka ja möjuka kaaskodaniku ehk pratooni kaitse alla. Klient sai patroonilt maad, samas andis ta patroonile saaki ja käis koos temaga söjaretkedel. Rooma riigis oli talupojaühiskond maavaldaja oli ühiskonnaliige. Söjaväe varustuse pidi igaüks ise hankima, see oli rikkusastme järgi. Maata omanikud ei osalenud selles, sest nende ainus varandus olid lapsed (proles). Proletaaride öigused olid rahvakoosolekul piiretud, kuid kuulusid ikka kodanikkonda. Roomlaste peategevus oli pölluharimine ja södimine, sarnanes Sparta omaga. §23 Rooma Vabariik 510 eKr kehtestati vabariiklik kord. Riigi eesotsas oli senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast körgemad olid kaks konsulit. Rooma Vabariik püsis aastani 30 eKr. Gallide sissetungiga aastal 387 eKr nörgenes Rooma linnriigi möjuvöim. Gallid alistasid Rooma, kuid lahkusid peale lunaraha maksmist
Sisuliselt puudub, erinev rööpmevahe. Kvalifitseeritud tööjõud, ehkki vajab Geograafiliselt EL ääreala, seetõttu veokulud ümberõpet. EL kesksetele turgudele kõrged. Piisav koostöökogemus EL-ga. Madal tootlus. Soodne ettevõtete maksupoliitika. Piiretud siseturg tõstab logistikateenuste hinda, vähe lootust massiefektile. Paindlik reageerimine muutustele Eesti on Väike ja keskmiste ettevõtete madal lihtsalt nii väike. kapitaliseeritus. Eesti riikliku transpordipoliitika eesmärgid : · Eesti elanikel, kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel võimaldada liiklemiseks avalikke teid
annaabi.ee 
