paikneb mar terassidena kujundatud saar, kus on asunud sinna 1939. aastal je rest mberpaigutatud kuuele okslikule palgile toetunud lgkatusega lehtla, mille keskel paiknes praegugi silinud veskikivist laud. Hobuserauakujulise tiigi vlisperimeetrit ristab poolringikujuline tee, mis hendab omavahel parki idast ja lnest ristavad prnaalleed. Toite saab tiik Pedja jest ning ravool toimub tiigi lunatipus paikneva ravoolukanali kaudu. Tiigisaarele pseb graniitsammastega betoonsillakese kaudu; silla piiretena on ksutatud raudkette. Sarnane sild on ka kanalil, mis hendab tiiki Pedja jega. Raudkettidega hendatud graniitsambaid on pargis ksutatud ka tiigi ravoolukanali juures ning tiigi ja phjapoole jvate muruvljakute vahel kulgeva allee idatipus, kus eelpool mainitud tiiki jega hendava kanali krval on paatide randumiseks veepiirile viiva graniittrepiga varemalt ehisvaasidega kaunistarud olnud vaateplatvorm. Lisaks nn. Puurmani misa pargile kuulub pargiansamblisse ka Pedja je idakaldal paiknev nn
Peamine erinevus varasemast oli ideoloogiline: julgeti avalikult senistest epohhidest erineda. Juugendarhitektuuris püüti värskendada kujundust vastavalt vajadusele kulgevate ruumidega, romantiliste erikujuliste uste ning akendega, väänlevatest taimedest, aga ka geomeetrilistest vormidest koosneva ornamendi ning asümmeetriaga. Armastati suuri klaaspindu, mida seni oldi harjutud nägema peamiselt kaupluste ja kaubamajade puhul, piiretena aga puidu asemel järjest enam tööstushoonetega seonduvat metalli. Põhjamaadel seevastu tuletati uudseid vorme rahvapärasest arhitektuurist ning mütoloogiast. Nii täitus näiteks Helsingi moodsate raskepäraste klompkivist sokliga ning ruumiplaneeringust tulenevate mitmepalgeliste avade ja asümmeetriliste fassaadidega korterelamutega. Ka Baltikumi keskuses, jõukas Riias ehitati toona palju. Eestissegi kerkis mitmeid suurepäraseid juugendehitisi,
Peamine erinevus varasemast oli ideoloogiline: julgeti avalikult senistest epohhidest erineda. Juugendarhitektuuris püüti värskendada kujundust vastavalt vajadusele kulgevate ruumidega, romantiliste erikujuliste uste ning akendega, väänlevatest taimedest, aga ka geomeetrilistest vormidest koosneva ornamendi ning asümmeetriaga. Armastati suuri klaaspindu, mida seni oldi harjutud nägema peamiselt kaupluste ja kaubamajade puhul, piiretena aga puidu asemel järjest enam tööstushoonetega seonduvat metalli. Põhjamaadel seevastu tuletati uudseid vorme rahvapärasest arhitektuurist ning mütoloogiast. Nii täitus näiteks Helsingi moodsate raskepäraste klompkivist sokliga ning ruumiplaneeringust tulenevate mitmepalgeliste avade ja asümmeetriliste fassaadidega korterelamutega. Ka Baltikumi keskuses, jõukas Riias ehitati toona palju. Eestissegi kerkis mitmeid suurepäraseid
Enamasti lõi piiri ette asjaolu, kuidas kulgesid hoones ruumid. Seda tehti nii romantiliste erikujuliste uste ning akendega, väänlevatest taimedest, aga ka geomeetrilistest vormidest koosneva ornamendi ning asümmeetriaga. Armastati suuri klaaspindu, mida seni oldi harjutud nägema peamiselt kaupluste ja kaubamajade puhul. Piiretena hakati kasutama järjest metalli, mida siiani seostati tööstushoonetega Iseloomulikuks osaks antud ajastule oli arhitektuuri lähtumine kohalikust traditsioonilisest ehituskunstist- ja materjalist. Neid omakorda püüti stiliseerida ja edasi arendada. Kuidas aga tunda ära juugendlik hoone? Seda iseloomustab dünaamilisus. Seda võib näha nii ettepoole kumerduvatest või eenduvatest
annaabi.ee 
