eksami muutumise suhtes. Väike võimalus on, et meie oleme need esimesed, kes teevad 2012. aastal abiturientidena uut moodi eksami. Kirjandi allesjäämise eest seisjate vastupanu on vähenenud osaoskuste eksami pooldajate poolt ning keeruline on olnud leppida kokku ka uue eksami sisus. Siit-sealt kuuldud juttude järgi otsustades on kogu aeg surutud tugevalt selles suunas, et koolilõpetajatelt ei nõutaks üldse mingeid teadmisi grammatikast ning piirdutaks vaid teksti- analüüsi eri komponentidega. Minu arvamus on aga selline et eksam peab olema mitmekülgne, see peab sisaldama nii grammatikat, õigekirja kui kirjandit. Õigekiri on väga oluline ja oskus oma mõtteid selgelt, argumenteeritult ja ladusas-korrektses keeles väljendada ei ole tänapäeval kindlasti vähem oluline kui 10, 20 või 50 aastat tagasi. Sellepärast polegi õige öelda, et kirjand on oma aja ära elanud. Mure on aga selles, et meil traditsiooniliselt
võetakse üle ka igapäevakasutamiseks inglisekeelseid sõnu, unustades peagi nende emakeelsed vasted. Tulemus ei tõota head: eesti keel ununeb, kui seda ei tuletata meelde, ja seda saab teha ainult enamus sõnu pidevalt kasutades. Olukorda annaks päästa, kui enne rääkimist hetk mõelda ja tavaliseks saanud sõnade asemel meenutada mõnda huvipakkuvamaid ja harvemini esile tunginud sõnu eesti keelest. Aitaks ka see, kui küsimustele vastamisel ei piirdutaks minimalistliku keeletagavaraga, vaid pikendaks kirjeldusi, lisaks detaile see teeks ka jutu huvitavamaks. Kui sõnad otsa saavad, saab alati pöörduda kirjanduse poole, raamatutesse, kus neid piisavalt ja rohkemgi veel jagub. Kultuur püsib sõnades, ent traditsioone, ajalugu ja pärimusi säilib ka teatris ja kunstis. Eesti Vabariigil pole palju raha, ent ta annab oma parima, et seda võimalikult otstarbekalt suunata. Siiski, viimasel ajal on kultuuri panustatud osakaal kogu
ehk mitte vaid struktuuri ja funktsioone. Väärtusvoo eest vastutamine on ka tugevas seoses sellega, et töötajad õpivad nägema kogu töö protsessi kulusäästlikkuse vaatenurgast võetuna. Usutakse, et kulusäästliku mõtlemise edukas juurutamine aitab kaasa töötajate motivatsiooni tõusmisele ning uute ideede tekkimisele ettevõttes. Samuti peaks pidevalt tõusma toodete või teenuste kvaliteet. Küll aga peab jälgima, et ei piirdutaks vaid protsesside ümberkujundamisega, kuna oluline on ka see, et inimestesse sisendataks kulusäästlikku mõtlemist. (Ibid.) Peamine põhjus, miks ettevõtted otsustavad kulusäästlikkusele üle minna, seisneb selles, et tahetakse olemasolevate ressurssidega kasvatada ettevõtte tootlikkust ning paindlikkust. Antud mõtlemise printsiipe järgides suureneb läbi tootlikkuse kasvu ka tööjõu efektiivne kasutamine, samal ajal kui kulud vähenevad
Teoreetilises osas antakse analüüsiv ülevaade teemakohasest (lähtuvalt uurimisprobleemist ja püstitatud ülesannetest) materjalist kirjandusallikate põhjal. Uurimistulemuste esitamisel on tähtis osa autoripoolsel tekstil, kus analüüsitakse, sünteesitakse ja võrreldakse saadud andmeid. Olulisemate tulemuste rõhutamiseks tuleb need esitada graafiliselt. Asjakohased tabelid ja joonised võimaldavad uurimistulemusi esitada süstematiseeritult. Oluline on, et teoreetilises osas ei piirdutaks seisukohtade refereerimisel ühe autoriga, vaid tuleb toetuda erinevatele autoritele. 3.6.3. Arutelu Arutelu osas töö autor väljendab oma põhjendatud seisukohti uurimistulemuste osas ja kõrvutab varasemate kirjutistega. Kirjeldab, milles seisneb antud uurimustulemuste tähtsus eriala teadusele ja/või praktikale. Pakub välja antud teemast lähtuvalt edaspidist uurimist 25 vajav(ad) probleem(id)
annaabi.ee 
