4 2 Märjad ja niisked ruumid: hüdroisolatsioon 5 Märjad ja niisked ruumid: hüdroisolatsioon 6 3 Niisked ja märjad tsoonid 7 Veetõke Märgades ja niisketes ruumides ei või vee sattumine piirdetarinditele põhjusta nende kahjustusi. Niiskus- ja veekahjustuste vältimiseks kasutatakse nendes ruumides veetõket- hüdroisolatsiooni. Vee- ja niiskustõke tehakse võimalikult sisepinna lähedale, vahetult viimistluse taha või kasutatakse vee- ja niiskuskindlate viimistlust. Levinuimad hüdroisolatsioonimaterjalid on bituumen-rullmaterjal ja hürdoisolatsiooni võõp. 8 4
Isegi juhul, kui seade on suhteliselt madala müravõimsustasemega, võib piirdekonstruktsioonide kaudu levida eluruumidesse müra, kui seadme ja kommunikatsioonide paigaldamisel ei rakendata vibratsiooni levikut takistavaid meetmeid. Sageli põhjustab liigse müra tekke seadmele ebasobiv tööreziim, eriti pumpade korral. See tekitab vee pulseerimine, mis torude kaudu edasi kandub. Torude jäigad kinnitused ja läbiviigud soodustavad vibratsiooni ülekannet piirdetarinditele. Selle tagajärjel eluruumis tekkivat müra iseloomustab ühetooniline "undamine". Selline madalsageduslik müra võib olla häiriv isegi juhul, kui müratase on alla 30 dBA. Ventilatsioonikanalitest leviv aerodünaamiline müra on mõnevõrra vähem häiriv, tavaliselt ei suudeta piisavalt summutada madalasageduslikku müra (see on ka tehniliselt keerukam). Ehitiste mürakaitse ja heliisolatsiooniprobleemide lahendamine
Niisked ruumid wc ja majapidamisruum Märjad ruumid vannitoad, saunad. Pesuruumide piirdetarindid tuleb projekteerida ja ehitada nii et vee sattumine piirdetarindisse oleks välditud. Seina ja põrandaviimistluse taga peab olema veetõke, mis peab olema piisavalt elastne, et kestaks võimaliku hoone ,,elamine". Põranda veetõke ülespööre tehakse 15.20 cm ülespoole. Põrandad peavad olema kalletega. Veetõke märgades ja niisketes ruumides ei või vee sattumine piirdetarinditele põhjustada nende kahjustusi. Põranda kalle peab lõppema trapi juures, põranda vajumine ei tohi lõhkuda hüdroisolatsiooni (piisav jäikus). 67
Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Joonis 3.2 Sisetemperatuuri kriteeriumid kolmes erinevas sisekliima klassis Õhu suhteline niiskus ja õhu veeaurusisaldus mõjutavad sisekliimat ja hoonepiirete niiskusrežiimi. Õhu veeaurusisaldus võib olla kõrge ka siis, kui ventilatsioon ei toimi korralikult või ruumides on suur niiskustootlus. Suur niiskuskoormus võib põhjustada niiskusprobleeme piirdetarinditele või halvendada sisekliimat. Niiskus ja hallituskahjustusega elamute elanikel võib esineda tervisehäireid, mille põhjuseks on ülitundlikkus mikroorganismide ja nende ainevahetuse jääkide või hallituse eoste suhtes. Seetõttu on hoonete niiskus ja hallitus- kahjustused otseselt ka rahvatervise probleem. Külmas kliimas põhjustab välisõhu väike veeaurusisaldus kombineerituna ruumide ülekütmisega liiga madalat suhtelist niiskust, mis võib
soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla +18 °C. Õhu suhteline niiskus ja õhu veeaurusisaldus mõjutavad sisekliimat ja piirete niiskusrežiimi. Õhu veeaurusisaldus on kõrge siis, kui õhuvahetus ruumides (ventilatsioon) ei toimi korralikult või ruumides on suur niiskustootlus. Suur niiskuskoormus võib põhjustada niiskusprobleeme piirdetarinditele või halvendada sisekliimat (IOM 2004, Fang jt. 1998, Bornehag jt. 2001 ja 2004). Rootsis 2000. aastal uuriti 8918 peres 14077 lapse (vanus 16 aastat) tervist ja kodude niiskuskahjustusi (Bornehag jt. 2002). Uurimistulemuste kohaselt võib enamiku niiskuskahjustuste indikaatoritest (kondensaat aknal, halb lõhn, nähtav hallitus, niisked põrandad) seostada lastel esinenud allergiailmingutega. Niiskuskahjustuste esinemine (dampness) oli sagedasem vanade