• Soojajuhtivuse ühikuks on soojaerijuhtivus (W/(m°C) või W/(mK)), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, serva pikkusega 1m, 1 h jooksul, kui temperatuuride vahe kuubi vastaspindadel on 1 °C. • Soojajuhtivus sõltub materjali koostisest, poorsusest, tihedusest, pooride suurusest ja nende eraldatusest, veesisaldusest ja ka keskmisest temperatuurist, mille juures soojus üle kandub. • Ehituses oleneb see ka piirdetarindis soojustusmaterjali paigutusest(n ). ▪ Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. ▪ Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsuseprotsendi juures). ▪ Kiuline materjal (nt. puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. ▪ Kristalse struktuuriga materjalide soojaerijuhtivus on mitu korda suurem, kui see on
tõstes tarindi temperatuuri 1 kraadi võrra. Ühik W/m2 K soojaerijuhtivuse ühik on kcal/(mC tund) (1,163 W/(mK) Soojatakistus R=/[m/(W/m2K) ja nn. U=1/R = /, kus on uuritava materjali kihi paksus[m] Soojajuhtivus sõltub materjali koostisest, poorsusest, tihedusest, pooride suurusest ja nende eraldatusest, niiskusesisaldusest ja ka keskmisest to, mille juures soojus üle kandub. Ehituses oleneb see ka piirdetarindis soojustusmaterjali paigutusest(n). Soojaerijuhtivus on seotud · tihedusega, seetõttu teades tihedust, saame vastavast valemist arvutada eeldatava soojaerijuhtivuse; · niiskusesisaldusega 1.5.3.14.Soojamahtuvus Soojamahtuvus on materjali omadus sooja salvestada Salvestatav sooojahulk Q = c (t1 - t2 ) G ( ühik J/kgK või ka J/kgC), kus c on erisoojus (specific heat) J/kg K Erisoojus on soojushulk,mida vajatakse,et materjali massiühiku temperatuur tõuseks 1o võrra. 1.5.3.15.Tulekindlus
9 9 Fahrenheiti skaala º F º C 32 º F K 459,67 5 5 22 2018 Muutuva paksusega materjalikihtidega tarindi soojusjuhtivuse arvutus Kui piirdetarindis on muutuva paksusega kiht (vt. joonis 4.6 vasakul, näiteks antakse katuse kalle soojustusega), erineb kogusoojustakistus kogu tarindi ulatuses. Muutuva paksusega materjalikihiga tarindi soojusjuhtivus arvutatakse iga erineva kalde ja/või kujuga osa kohta eraldi üle kogu kõnealuse tarindiosa pinna, vt. joonis 4.6 paremal. → näitab kalde suunda --- näitab võimalikku jagamist valemite (C.1) kuni (C.3)
SOOJUSTUSE ROLLID PIIRDES SOOJUSTUS OMAB ROLLE Soojuskao vähendamisel Soojusinertsi ja -salvestuse tekitamisel Päikesekiirguse mõju tõkestamisel Sisekliima tagamisel koos KVJ+VK süsteemidega NB! Soojustuse roll sisekliima tagamisel ei saa olla ventileeritavus (infiltratsiooni suurendamine) ehk soojustus ei pea "hingama". 63 ... Soojustussüsteemi PÕHIFUNKTSIOONID piirdetarindis, lähtudes selgitusest sisekliima teemal, on: Vähendada / timmida projekteeritud kliimaparameetritele vastavaks hoone soojuskadu Tagada hoone õhulekkekindlus Tagada piisav soojusinerts välistemperatuuri ja vabasoojuse muutuste vastuvõtmiseks Oma omadustega tagada vähim võimalik kahjulike ainete absorbeerimine ja eritamine ruumiõhku Oma omadustega tagada vähim võimalik niiskuse absorbeerimine ja eritamine konstruktsioonidesse ja
korrastada 45 % uuritud elamutest. 10 aasta jooksul tuleks veelaud korrastada lisaks 15 % uuritud elamutest. 35 % elamutest tuleb kohe korrastada vihmavee äravoolusüsteem. Aknad Pinnase kalded Varikatused Katusekate Tulemüür Veelaud Sokkel Uus laudis Fassaad värvida Taimestik fassaadilt Vihmavee äravool Korsten korda Joonis 2.73 Hoone komponentide renoveerimisvajadused. 90 3 Külmasillad Külmasillad on kohad piirdetarindis, kus soojusjuhtivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojusjuhtivusest. Külmasillad võivad olla geomeetrilised (näiteks välisseina välisnurk, põranda ja välisseina liitumine, välisseina ja akna liitekoht jne.) või põhjustatud ehituskonstruktiivsest lahendusest (näiteks tarindite liitekohad, soojustusest läbiviigud jne.). Külmasildade kahjulikkus seisneb ühelt poolt soojusvoolu suurenemises (isolatsiooni
annaabi.ee 
