Väga halvad elektrijuhid, siit tuleneb ka see, et sobivad hsti isolaatoriks. Talub hästi keemilisi aineid, vesi ja niiskus ei mõjuta üldse. Vaatamata keskmisel tihedusele on nad head helisummutajad. Plastmassid lasevad gaase läbi, nt kasvuhoonekile. Kõige enam kasutatakse ehituses PVC plaste. PVC on väga keemiliselt püs materjal. Sellel on hea ilmstikutingimus ja ei sütti. • PVC-st valmsitatakse põranda, seina ja laeplaate, fassaadimaterjale, torustike elemente, piirdeliiste. • PVA- kasutusel liimina või lateksi sideainena. • Polüpropüleeni ksautatakse torude, kilede, tugevate nööride, ja kangaste valmsitamiseks. Väga veniv aine. • Stüreenplastid-peamien koostisosa polüstereen. Kõvaja habras materjal, kuid väga kergesti töödeldav. Seda kasutatakse klaasi asemel kupplitena, rõnupiirdena, akende ja reklaamitulpade valmistamisel
Väga halvad elektrijuhid, siit tuleneb ka see, et sobivad hsti isolaatoriks. Talub hästi keemilisi aineid, vesi ja niiskus ei mõjuta üldse. Vaatamata keskmisel tihedusele on nad head helisummutajad. Plastmassid lasevad gaase läbi, nt kasvuhoonekile. Kõige enam kasutatakse ehituses PVC plaste. PVC on väga keemiliselt püs materjal. Sellel on hea ilmstikutingimus ja ei sütti. • PVC-st valmsitatakse põranda, seina ja laeplaate, fassaadimaterjale, torustike elemente, piirdeliiste. • PVA- kasutusel liimina või lateksi sideainena. • Polüpropüleeni ksautatakse torude, kilede, tugevate nööride, ja kangaste valmsitamiseks. Väga veniv aine. • Stüreenplastid-peamien koostisosa polüstereen. Kõvaja habras materjal, kuid väga kergesti töödeldav. Seda kasutatakse klaasi asemel kupplitena, rõnupiirdena, akende ja reklaamitulpade valmistamisel
Spetsifikatsiooni puudumisel joonisel esitatud seinaava mõõtmete järgi, lisades sellekohase märkuse Avatäidete lisatarvikuid (liistud, lävepakud, plekid jms) arvestatakse vastavalt ehitusprojekti andmetele Pinnajärgset arvestust võib kasutada tüüpsete avatäidete puhul, rühmitades need avanemisviisi, materjali (nt teras, alumiinium), müra- või tulekindluse järgi nende arvu äramärkimisega Aknaplekke, piirdeliiste jmt tuleb arvestada nende paigaldamispikkuse järgi; pikkust tuleb arvestada kaetava ala pikima mõõtme järgi Väliste veeplekkide laiust tuleb mõõta joonisel esitatud, mitte aga pinnalaotuse laiuse järgi valtse arvestamata Uks-aken (nt rõduuksed) avatäidetes arvutatakse lengidele paigaldatavaid uksi ja aknaid eraldi Liiste, veeplekke ja aknalaudu arvestatakse pleki- või voodritööde mahus Puitelementide paigaldamine
rõhtpalkseina tenderpostiks (vt. Joonis 2.62 vasakul). Kuna sellise lahenduse juures kippus piit kergesti viltu minema ja seina vajumisega seotud mõjud kandusid aknalengile, hakati hiljem eelistama aknalengi ja tenderposti lahutamist (vt. Joonis 2.62 paremal). Joonis 2.62 Aknapiida asetsemine rõhtpalkseinas (Veski 1940). Kahe raamiga ja kahe klaasiga akna soojusläbivus on (sõltuvalt raami lahendusest) üldiselt vahemikus 2,7…2,9 W/(m2·K). Akendega koos tuleb käsitleda ka piirdeliiste, mis mõjutavad oluliselt hoone arhitektuurset välisilmet, vt. Joonis 2.63. 79 Joonis 2.63. Kaunite piirdeliistudega aknad. 2.8.2 Akende seisukord ja peamised probleemid Enamus hoonetel olid vahetatud vaid osa aknaid. Vahetatud akendest moodustasid 2/3 plastraamides aknad ja 1/3 puitraamides aknad, vt. Tabel 2.7. Selline tendents on kahetsusväärne, kuna puitkorterelamutele on sobivad just puitraamides aknad. Tabel 2