5 ) perioodilist kummardamist (üle 300 korra vahetuse jooksul ) Tööliigitused: Enamus tööliigitusi tehakse kätega , kuigi ka jalgade ja kogu keha tegevusel võib töös olla suur tähtsus.Inimese käsi on väga mitmekülgne töövahend, see sobib ühtviisi nii rasketeks ja jöudu nõudvateks kui ka täpsust nõudvateks töödeks .Liigeste liikumise tõttu on nende väärkasutus ja kudede vigastamise vöimalus suur ( õlaliigese suur liikuvus) . Vältida tuleb: liigseid piirasendeid sisaldavaid liigutusi . Liigutusi mis toimuvad pidevalt ühesugustena. Tarbetult jõulisi võtteid. Töökoht tuleb korraldad nii , et oleks võimalikult rohkesti ruumi liikumiseks. Ise tuleb hoolt pidada selle eest , et töökoht oleks korras , et seal ei oleks mittevajalikke asju ja nendest ei peaks ümber käima. Töökoht mõõdistamisel tuleks arvesse võtta töötegija individuaalseid mõõtmeid. Detailid ja abivahendid peavad asetsema selliselt ,
• venitusi sooritades on soovitav korraga keskenduda ühele lihasele; • jäigemana tunduvat kehapoolt on soovitav venitada enne elastsemat poolt; • erineva elastsusega lihaseid ei venitata koos (nt reie tagumised lihased); • hea tulemus saadakse pingevaba ja lõdvestunud lihase venitamisel; • vastava venitusharjutusega mitteseotud lihased on võimalikult lõdvestunud, lõtvus tõhustab venituse efektiivsust; • vältida vääraid ja äärmuslikke piirasendeid; • venitusasend võetakse sisse rahuliku väljahingamisega – see aitab lihaseid lõdvestada; • venitusharjutuse ajal on hingamine rahulik; • kui kehaasend ei võimalda normaalset hingamist, on lõdvestus olnud puudulik ja tuleks vähendada venitusamplituudi; • liigutusulatus suureneb erinevate venitustehnikate regulaarsel kasutamisel; • venitusharjutusi tuleks sooritada pidevalt, liigeste liikuvuse suurendamine on kestev protsess. Aeroobikatunni juhedamine.
juurdeviivateks harjutusteks (nendest hiljem). Õpetamise meetodeid kasutatakse enamasti vaheldumisi ja kompleksselt. Muude asjaolude kõrval oleneb see palju õpetaja kogemusest ja meisterlikkusest. 3.3. Kasutusel on ka integratiivõppe meetodi kasutamine suusatehnika õppimisel. Seda iseloomustab: - Teooria loomine, mis detailselt kirjeldab liikumisviiside jaotamist faasidesse, faaside jooksul tehtavaid liigutusi ja faasidevahelisi piirasendeid, samuti nende õpetamist; - Sellele teooriale tugineva metoodilise materjali koostamine ja paljundamine; - Teadmiste ja teadvuse rõhutamine õppimisel ja õpetamisel; - Tehniliste vahendite (videotehnika) operatiivne kasutamine õppeprotsessis; - Detailsete testide kasutamine teadmiste kontrollimisel. Nimetatud meetodi kasutamine nõuab eelkõige metoodilist ja material-tehnilist taset, samuti küllaldaselt aega. Suurim perspektiiv selle kasutamiseks on spetsialistide
Strechingut tehes tuleb meeles pidada: • Harjutustele peab eelnema soojendus vähemalt 5 min. • Jäigemat kehapoolt tuleb venitada esimesena. • Erineva elastsusega lihaseid ei tohi venitada koos (nt. reie tagumised lihased). • Venitada võimalikult lõdvestunud lihast. • Hoiduda valust- valu näitab, et midagi on valesti. • Kunagi ei tohi ületada valuläve. • Vältida vääraid ja äärmuslikke piirasendeid. • Venitustreening pole võistlus kaaslasega. • Keskenduda korraga ühele lihasele. • Venituse tugevus peab venituse jooksul tõusma- kuid äkilisi ja järske liigutusi ei tohi teha. • Venitusasend tuleb sisse võtta aeglaselt ja seejärel hoida asendit. • Õieti õpitakse venitama regulaarselt venitades. 110 7. Vetelpääste
annaabi.ee 
