Eesmärk, mida seadusandjad karistusjärgse kinnipidamise vastuvõtmisel silmas pidasid peab olema legitiimne. Selleks tuleb vaadata, kas ja millised volitused on seadusandjal piirata karistusjärgse kinnipidamisega sellest tulevikus puudutatud isikute põhiõigusi. Siinkohal on oluline teha vahet lihtsal ja kvalifitseeritud seadusereservatsioonil. Lihtne seadusereservatsioon on lihtvolitus seadusandjale põhiõiguse piiramiseks: piiramisvolitusega ei ole seotud lisanõudeid. Kvalifitseeritud seadusereservatsioonid sisaldavad seevastu lisanõudeid, millele riive peab vastama.55 Kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga on tegemist ka vabadusõiguse piiramise puhul. Seega peab seadusandja vabadust piirava seaduse vastuvõtmisel arvestama PS § 20 väljatoodud lisanõudeid. Erandid, mis lubavad piirata igaühe õigust vabadusele, on loetletud ammendavalt PS § 20 p-des 1-6
Lisaks sisalduvad lihtsad piiriklauslid § 8 lg-s 5, § 16 teises lauses, § 27 lg-s 4, § 28 lg 2 teises lauses, § 39 teises lauses, § 46 teises lauses ja § 52 lg-s 3. Nimetatud sätetes sisalduvad seadusandjale adresseeritud kujundamisreservatsioonid, mis määravad kindlaks, et seadusandja peab midagi sätestama või kaitsma. Tegemist on seadusandja põhiseaduslike ülesannetega. Nendes klauslites sisaldub sellegipoolest ka volitus piiramiseks. Et selle piiramisvolitusega ei ole seotud lisanõudeid seadusandjale, on need sätted selles ulatuses lihtsad piiriklauslid. Lihtne piiriklausel sisaldub ka § 19 lg-s 2, lubades piirata § 19 lg-s 1 sisalduvaid põhiõigusi (vt § 19 komm 3.4.1). Formaalõiguslikult tähendab lihtne piiriklausel seda, et vastavat põhiõigust saab piirata kas seadusega või seaduse alusel. Seejuures ei ole oluline, kas riive toimub seadusega või seaduse alusel
väljaandmiseks. Lisaks sisalduvad lihtsad seaduse reservatsioonid veel põhiseaduse §- des 8 lg 5, 16 lause 2, 27 lg 4, 28 lg 2 lause 2, 39 lause 2, 46 lause 2 ja 52 lg 3. Nimetatud sätetes sisalduvad seadusandjale adresseeritud nn. kujundamise reservatsioonid, mis määravad kindlaks, et seadusandja peab midagi sätestama või kaitsma. Tegemist on seadusandja põhiseaduslike ülesannetega. Nendes klauslites sisaldub sellegi poolest ka piirangu võimalus. Ning kuna selle piiramisvolitusega ei ole seotud täiendavad nõuded seadusandjale, on need sätted selles ulatuses lihtsad seaduse reservatsioonid. Lõpuks sisaldub lihtne seaduse reservatsioon ka põhiseaduse § 19 lg-s 2, lubades piirata põhiseaduse § 19 lg-s 1 sisalduvaid õigusi (vaata kommentaari § 19 juurde). Lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõiguste formaalõiguslik aspekt seisneb selles, et neid saab piirata kas seadusega või seaduse alusel. Seejuures ei ole oluline, kas
vastava keeluseaduse väljaandmiseks. Lisaks sisalduvad lihtsad seaduse reservatsioonid veel põhiseaduse §-des 8 lg 5, 16 lause 2, 27 lg 4, 28 lg 2 lause 2, 39 lause 2, 46 lause 2 ja 52 lg 3. Nimetatud sätetes sisalduvad seadusandjale adresseeritud nn. kujundamise reservatsioonid, mis määravad kindlaks, et seadusandja peab midagi sätestama või kaitsma. Tegemist on seadusandja põhiseaduslike ülesannetega. Nendes klauslites sisaldub sellegi poolest ka piirangu võimalus. Ning kuna selle piiramisvolitusega ei ole seotud täiendavad nõuded seadusandjale, on need sätted selles ulatuses lihtsad seaduse reservatsioonid. Lõpuks sisaldub lihtne seaduse reservatsioon ka põhiseaduse § 19 lg-s 2, lubades piirata põhiseaduse § 19 lg-s 1 sisalduvaid õigusi (vaata kommentaari § 19 juurde). Lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõiguste formaalõiguslik aspekt seisneb selles, et neid saab piirata kas seadusega või seaduse alusel. Seejuures ei ole oluline, kas piirang toimub seadusega või
annaabi.ee 
