suudab ka nõrgestada kõige tugevamad isikud. Armastus on tunne, millest ei ole pääsu ka selle maailma kõige vägevamatel. Olla pidevas ärevuses ja tunda liblikaid kõhus on kõige imelisem tunne siin maailmas. Seda tundis ka Stendhali realistlikus loos ,,Punane ja must" Julien, kui seadis enda eesmärgiks vallutada enda tööandja abikaasa pr de Renal'i süda. Iga päev piinles ta armuvalus, ihates saada teada, kas tal on mõttekaaslane. Selle pärast veetis ta palju piinlevaid ning venivaid tunde, kannatades armuvalude käes. Selleks, et Julien'i südamedaamil tekiksid samasugused tunded nagu temal, oli vaja järjekindlust, mida temas ka rohkesti leidus. Esialgne tulemusteta armuvalus piinlemine andis talle veel rohkem jõudu edasi pürgimiseks, kuni lõpuks saavutas selle, mida tahtis. Kuid mitte alati ei vii sihikindlus võidule. Võib küll üritada kellegi südant võita, kuid see katse võib lõppeda tulemusteta
allikas!!!!. Selle teooria kaasaegsed pooldajad väidavad, et konstitutsioonid/põhiseadused ongi selliseks lepinguks. Seadusandja seadused peavad tuginema põhilistele loodusseadustele ehk loomuõigustele. Riik on inimese jaoks, mitte vastupidi. Riigi tekke psühholoogilised teooriad Riigi teket seletatakse inimpsüühika erilise omadusega – enamuse vajadusega alluda. Riik on eriline organisatsioon selleks, et väljapaistvad isiksused saaksid allumisvajaduses piinlevaid teisi isikuid valitseda. Riigi tekke vägivallateooriad Tugevama poolt nõrgema allutamine, milleks moodustati eraldi organisatsioon, et alistatut valitseda, et seal korda luua. Ühed ühiskonnad on alati teistest arenenumad, see loob eelduse nõrgemate alistamiseks. 34. ÕIGUSE REALISEERIMINE Õigusliku reguleerimise protsessis mitte ainult luuakse uut õigust ning muudetakse kehtivat, vaid ka realiseeritakse kehtivad
võtta osa riigivalitsemisest, õiguse kehtestamisest ja muutmisest ning kohtumõistmisest. Külaline on nii pereisa kui riigi kaitse all. Võõrad peavad austama selle maa tavasid, seadusi ning nende rakendamise korda. 88. Psühholoogiline teooria. Riigi teket seletatakse inimpsüühika nn erilise omadusega enamuse vajadusega alluda (kari otsib juhti). Riik on eriline organisatsioon selleks, et väljapaistvad isiksused saaksid allumisvajaduses piinlevaid teisi inimesi ehk enamust juhtida ning valitseda. Ajaloos kerkivad sellised karismaatilised isiksused pinnale, enamus tunneb nad ära ning tunnustab neid autoriteedina, juhina. Nii tekib juhist ja tema kaaskonnast ning abilistest (k.a sõjavägi) riigi poliitiline süsteem. 89. Teoloogiline teooria. Selle teooria puhul ei ole tegemist ühe konkreetse teooriaga, vaid üldistustega põhimõtteliselt ühelaadsel alusel teooriate rühma kohta
valitseja vastu välja astuda (türann kukutada). Ühiskondliku lepingu teooria põhiseisukohtade kaasaegsed pooldajad väidavad, et konstitutsioonid (põhiseadused) ongi selliseks lepinguks.§ 5. RIIGI TEKKE PSÜHHOLOOGILISED TEOORIAD Riigi teket seletatakse inimpsüühika nn erilise omadusega - enamuse vajadusega alluda (nn kari otsib juhti). Riik on eriline organisatsioon (NB!) selleks, et väljapaistvad isiksused saaksid allumisvajaduses piinlevaid teisi inimesi ehk enamust juhtida ning valitseda. Ajaloos kerkivad sellised karismaatilised isiksused pinnale, enamus tunneb nad ära (nn kari tunneb juhti) ning tunnustab autoriteedina, juhina. Nii tekib juhist ja tema kaaskonnast ning abilistest (k.a. sõjavägi) riigi poliitiline süsteem. § 6. RIIGI TEKKE VÄGIVALLATEOORIADPõhisisu - need teooriad püüavad seletada algsete riikide teket sõjalis-poliitiliste faktoritega, st ühe hõimu alistamisega teise poolt. Kui üks hõim osutus