Ajakirjandus kui piinapink. Tänapäevases maailmas, või vähemalt selle demokraatlikus osas, kehtivad mitmed reeglid, õigused ja vabadused, mis on muutunud iseenesestmõistetavateks ja võõrandamatuiks. Üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna tunnuseks on inimõiguste ja poliitiliste vabaduste kõrval sõnavabadus. Sõnavabadus on ka vundamendiks, millele on üles ehitatud kogu tänapäevane moodne meedia. Kuid viimasel ajal on mõningate ajakirjanike jaoks sellest vabadusest saanud õigus ja lõpuks lausa kohustuski. Nii ei panegi enamikku inimestest imestama kodanike eraasjades urgitsev ja inimesi mõnitav ajakirjandus, mis on uudise nimel valmis kõigeks. Seega tekibki küsimus - kas ajakirjandusel on õigus muutuda vaimseks piinapingiks, kuhu seatakse istuma kõik avaliku elu tegelased? ... Eelpool öeldust järeldubki, et kuigi sõnavabadus on demokraatia alustala ei tohi tavakodanik ega ka ajakirjanik s...
Tõe või siis vajaliku tõe kättesaamiseks on eri aegadel kasutatud mitmesuguseid meetoteid. Keskajal.inimesi piinati, näljutati ja hukati. Tänapäeval võib piinajateks paljudel juhtudel ajakirjandus osutuda. Põhjuseid on olnud alati miljoneid - või siis üks - panna inimene rääkima seda, mida ta rääkida ei taha. (Ehk tunnistama seda, mida ta tunnistada ei taha.) Piinamine on alati vägivallaakt ja inimmõistus on piiritu ning seega on äärmiselt suur ka erinevate piinaviiside ja vahendite arv. Keskajal võeti pea kõik abivahendid kasutusele, et piinatav oma teo üles tunnistaks, kas ta siis tegi tegelikult seda või mitte. Näiteks nõidade leidmiseks langetati kahtlusalune keevasse vette ja tihtilugu ei jäänud piinataval muud üle kui anda vastus, mida piinajad kuulda tahtsid, sest valu oli kannatamatu. Lisaks seoti inimestel käed-jalad kinni ja visati vette. Usuti, et kui inimene ära ei upu, siis ta on nõid ja kui upub, siis pole. Kuigi keegi kun...
probleemid. 4. Elu eesmärk on enesearendamine. See tähendab seda, et inimene õpib ja areneb kogu elu. Iga päev inimene õpib midagi juurde, mis annab talle kogemusi edasisemaks eluks. 5. Tänapäeva noored kujutavad ette, et raha on kõik. See tähendab seda, et tänapäeva noored mõtlevad, et rahaga saab kõike, mida elus vaja on. Kuid nad ei mõtle sellele, et kõige tähtsam siin elus ei ole raha, vaid õnn. 6. Vanasti oli inimestel piinapink, nüüd on neil press. See tähendab, seda, et vanasti maksti inimeste tehtud halva eest suremise või piinamise kaudu, aga nüüd saavad inimeste tehtud vigadest teada teised inimesed läbi ajakirjanduse, sellest saab palju rohkem inimesi teada, mis on veelgi alandavam, kui piinapink. 7. Igaüks elab enda elu ja peab selle eest ise maksma. Kahju ainult, et üheainsa eksimuse pärast tuleb korduvalt tasuda.
Keskaja piinamisriistad Mustvee Gümnaasium 10. Klass Marten Martinson 2013 Piinapink Koosneb: nelinurkne puust raam ja ühes otsas rullik Seotakse jalad ühte otsa ning randmed rulliku külge Hakatakse rullikut kerima Ohvri jäsemed liigestest välja Väljakannatamatu valu Ogatool Ohver seotsakse rihmadega toolile Ogad tungivad kehasse Tihti pandi ohvrile sülle lisaraskusi Tool ei olnud surmav Tihti sai teetanuse või muu nakkuse Toole valmistati puust või metallist Metallist tooli aeti vahepeal kuumaks Juuda häll Riputati raudvööd pidi lakke, ülakeha toetades
Homo homini lupus (est) inimene on inimesele hunt (Plautus) Oscar Wilde ,,Tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja eimillegi väärtust." ,,Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada." ,,Meist igaühes on nii taevas kui ka põrgu." ,,Vanasti oli inimestel piinapink, nüüd on neil press." Lennart Meri ,,On väga lihtne rääkida juttu, mis kõigile meeldib. Palju raskem on rääkida juttu, mis on tõde." Johann Wolfgang von Goethe ,,Ma püüan virgalt oma samme seada; küll palju tean, kuid tahan kõike teada." ,,Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Ernest Hemingway ,,Hea meelega ostaksin natukese õnne, kui oleks mõni koht, kus seda müüakse."
kasutab sääraseid skeeme ajakirjanike vaigistamiseks, rikastumiseks ja sõnavabaduse piiramiseks, sest isegi kui kostja õigeks mõistetakse, võivad kohtukulud kirjastuse pankrotti viia." Siit võib välja lugeda ülbuse, mida demokraatia ja liiga kergeks tehtud maailma kättesaadavus lähitulevikus kindlustavad. Ajakirjanduse negatiivse varjundiga müüdid on Martin Kala poolt ümber lükatud, kuid Oscar Wilde arvamuses: ,,Vanasti oli inimestel piinapink, nüüd on neil press," on samuti mõttetera sees kust muidu nii palju negatiivsust pealtnäha vaid uudistedastava funktsiooniga meedia vastu? Sellest arvamusartiklis ei räägita, kuna kirjutise eesmärgiks oli reklaam kõige paremini väljendub see härra Kala lõpulõigust: ,,/---/ Võtke ükskõik millise päevalehe tänane esikaas: /---/ hoiate käes meeletut löögijõudu, mida Alexis de Toqueville nimetas õigustatult neljandaks võimuks
(G. B. Shaw) *Kõige kindlamalt usutakse seda, millest teatakse kõige vähem. (M. de Montaigne) *Sõna on teo vari. (Demokritos) *Aforism ei kattu kunagi tõega, ta on kas pool tõde või poolteist tõde. (K. Kraus) *Kuidas on õigem öelda - kas inimene on ainult Jumala viga või on Jumal ainult inimese viga?(F. Nietzsche) *Kui sa inimest vihkad, vihkad sa temas midagi, mis on osa sinust. Mis pole osa meist, ei häiri meid. (H. Hesse) *Vanasti oli inimestel piinapink, nüüd on neil press. (O. Wilde) *Kunst on kas mõtete vargus või revolutsioon. (P. Gauguin) *Jumal, kellest saadakse aru, ei ole Jumal. *Klassika on kirjandus, mida igaüks tahab olla lugenud aga mitte keegi lugeda. (M. Twain) *Pimeduses kaaluvad sõnad poole rohkem. (E. Canetti) *Kui õnn on tõepoolest vajalik selleks, et olla inimene, on idioot kahtlemata inimsoo kauneim eksemplar. (F. Nietzsche) *Kokkuvõte on koht, kus teil saab mõtlemisest villand.
See, kes endal veenikomusid välja lõigata lastes jätkas raamatu lugemist, too, kes ei lakanud naermast, sellal kui piinajad just selle üle vihastudes lasksid käiku kõik oma julmuse tööriistad. Kas valu ei peaks siis võidetama mõistusega, kui teda on võidetud naeruga? (19) Ütle nüüd, mida tahad: nohu ja pidev ägedaloomuline köha, mis seest tükke välja paiskab, ja palavik, mis sisimas märatseb, janu ja eri lülidesse hargnev liigesevalu -- rängem on leek ja piinapink ja hõõguv naast ja tursunud haavadesse vajutatud raud, mis neid uuendab ja süvendab. Kuid mõni pole oianud neidki taludes. Enamgi veel: ta ei palunud. Enamgi veel: ta ei vastanud. Enamgi veel: ta naeris ja naeris kogu hingest. Kas ei hakka sa pärast seda valu üle naerma? (20) "Kuid," öeldakse, "haigus ei lase midagi teha, ta eemaldab mu kõigest kohusetäitmisest." Tervislik seisund peab kinni su keha, mitte aga vaimu.
«Ta võis üle ujuda,» vastas eit, kaitstes iga jalatäit maad. «Kas naised ka siis ujuda oskavad?» küsis soldat. «Kurat võtku! Vanamoor, sa valetad, valetad!» hüüdis Tristan vihaselt. «Vaat kui ma selle tüdruku veel joosta lasen ja su enese kinni nabin. Veerand tunnikest piinapingil teeb sul keelepaelad lahti. Noh, tule kaasa!» Gudule võttis need sõnad aplalt vastu. «Nagu tahate, härra. Olgu, olgu siis piinapink. Olen nõus. Viige mind ära. Ruttu, ruttu, lähme minema.» Ta arvas, et selle vahe sees ta tütar ära pääseb. «Pagana pihta!» ütles Tristan. «On aga lust piinapingile minna! Ma ei saa sellest hullust eidest lihtsalt aru!» üks vana halli peaga vahiseersant astus rivist välja ja ütles Tristanile. «Ta ongi hull, mu härra. Kui ta mustlastüdruku laskis ära minna, siis pole see tema süü, tema ei salli ju mustlasi. Juba viisteist aastat kuulen ma öövalve käikudel
annaabi.ee 
