· ÜRO tasandil · 21.10.1991. · Järelvalvet teostab Inimõiguste komitee Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt · ÜRO tasandil · 21.10.1992. · Järelvalvet teostab Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee Piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastane konventsioon · ÜRO tasandil · 21.10.1991. · Järelvalvet teostab Piinamisvastane komitee Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta · ÜRO tasandil · 20.10.1991 · Järelvalvet teostab Naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee. Rahvusvaheline konventsioon rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta · ÜRO tasandil · 20.10.1991. · Järelvalvet teostab Rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon
välismaalaste kollektiivse väljasaatmise. Konventsiooni täitmist kontrollib Euroopa Inimõiguste Kohus. Konventsiooni täiendavad Euroopa sotsiaalharta, piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise tõkestamise Euroopa konventsioon ja vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon. Kõigi nimetatutega on Eesti ühinenud. Muud inimõigustega tegelevad ENi institutsioonid: rassismi ja sallimatuse tõkestamise Euroopa komitee (ECRI); piinamisvastane komitee (CPT); inimõiguste volinik. Eesti Euroopa Nõukogus Eesti sai ENi liikmeks 14. mail 1993. Eesti prioriteedid Euroopa Nõukogu liikmesriigina: Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste autoriteedi kindlustamine; Rahvusvahelise õiguse normide edendamine keskendudes meedia-ja väljendusvabadusele, sh internetis, küberkuritegevusele, soolisele võrdõiguslikkusele ning naiste ja seksuaalvähemuste õigustega seonduvale.
1954 (ÜRO) Teema 6 Euroopa Liidu Inimõiguste Harta aastast 2000 Teema 7 Euroopa sotsiaalharta Kõik euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonis puuduvad sätted majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste kohta on sätestatud Euroopa sotsiaalhartas ja selle lisaprotokollis Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Teema 9 Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Piinamisvastane komitee Naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee Rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee Lapse õiguste komitee Võõrtööliste komitee OSCE ja inimõigused OSCE Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon (Organization for Security and Cooperation in Europe) Eesti täidab endale võetud kohustusi ÜRO, Euroopa Nõukogu ja OSCE kaudu vähemusrahvuste kaitse nii ülemaailmsel kui piirkondlikul tasandil.
Kõige tähtsamaks dokumendiks inimõiguste vallas on 1948.a ÜRO Inimõiguse ülddeklaratsioon. Juhtivat rolli mängisid president Roosevelti lesk ja üks prantsuse jurist. Tänu sellele selgus, et mingid inimõigused on ikka universaalsed, olenemata riigi asukohast. 1966.sõlmiti 2 eraldi inimõiguste pakti "Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste pakt" ja "Kodaniku- ja tsiviilõiguste pakt". Lisaks on olemas "Naise diskrimineerimisvastane leping", "Piinamisvastane konventsioon" jne. Inimõigused on hierarhiline nähtus. Derogatiivsed inimõigused on need, millest riik eriolukorras võib ajutiselt ka loobuda. Kuid osadest ei tohi loobuda isegi mitte ka sõjaolukorras. Kõige tugevam tavaõiguse osa on ius cogens (seda ei saa lepinguga muuta, nt agressioonikeeld, piinamise keeld, piraatluse keeld). Ius cogens on paljuski Euroopa leiutis ja Euroopa poolt kasutatav. Ius cogens paralleelmõisteks on erga omnes kohustused, mis
(kõige laiema kaitsealaga põhiõigus) - Erilised Elu: - §16 Igaühel on õigus elule. (Piiriklausel: Seda õigust kaitseb seadus. (kaitse sisaldab endas ka piiramist) sellisel juhul oleks lihtne piiriklausel (samas, teised ütlevad, et on ilma piiriklauslita, kuna elu on ülim) - §18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. (seda kaitseb ÜRO Piinamisvastane konventsioon art.1 Piinamise definitsioon: tegevus, millega inimesele tekitatakse mistahes viisil suurt füüsilist või vaimset valu, et saada temalt midagi). Definitsioon pole väga selge (kindlasti on piinamine füüsiline karistamine, vaimset on raskem defineerida). §18 on ilma piiriklauslita! Isikuvabadus: - §20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele
annaabi.ee 
