Looduskaitsealade tihedus ja nende kaitse Eestis on palju suuri ja ilusaid looduskaitsealasid. Tuntuimad on Viidumäe, Nigula ja Endla. Siin on autor maininud ka Alam-Pedja. Kasutatud kirjandus www.google.ee www.bio.edu.ee www.envir.ee Tänan tähelepanu eest Linnaosa, kus elad Pirita minginoob565656 Sisukord: · Taimed · Loomad · Toitumisahel · Midagi huvitavat · Kasutatud kirjandus Taimed Tatari piimikas Laialeheline neiuvaip Pirita rannas on endale Alal kasvab mitmeid kodu leidnud tulnuktaim õistaimi, üks tuntumaid tatari piimikas. See on neist on Eestis väga haruldane, Laialehine neiuvaip. tegelikult kasvab ta enamasti Lätis. Loomad ja linnud Naerukajakas Kühmnokk-luik Naerukajakas on Pirita Kühmnokk-luige kõige iseloomulikumaks ranna põhiline elanik, kes tunnuseks on ülanokal laubani ulatuv
Eriti kaunis on Nõmmeveski juga ja Valgejõel (Lisa 5 pilt 9). Järvedest suurim rahvuspargis on Kahala järv, jõgedest suurimad on Lohja ja Käsmu. Lahemaa rahvuspargis on palju rabasi. Metsadest valitsevad Lahemaal okasmetsad. Ehteks on haruldaste pangametsade kiilud klindinõlvadel ning jõgede kanjonites. Jõgede kallastel leidub kitsate ribadena lammimetsa. Taimharuldusi leiab Lahemaalt suhteliselt vähe, olulisematest liikidest kasvab siin soomurakas ning siberi piimikas. Linde on Lahemaal kohatud 222 liiki. Sealt pesitseb arvukalt nii mere-, ranna-, niidu- kui ka metsalinde. Rannik on peatuspaigaks sadadele tuhandetele läbirändavatele veelindudele. (Timm & Kiristaja, 2006) (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (Keskkonnaamet) KOKKUVÕTE Töö alguses ma ei teadnud, et meie Eesti loodus on niivõrd eriline. Meie rahvuspargid on hinnatud turistidel vaatamisväärsusena. Algul ma ei olnud sellest teemast vaimustuses ta
vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii). Rannikul kohtame rand-seahernest (Lathyrus maritimus) ja seal on tavaliselt ka kurdlehist roosi (Rosa rugosa) põõsad. Liivasel rannal moodustab paiguti ühtlase kollakasrohelise vaiba merihumur (Honckenya peploides). Lubjarikkal pinnal - loopealsetel - õitseb mais, juunis metsülane (Anemone sylvestris). Üks haruldasemaid taimi, kelle hea käekäigu eest Eestis Lahemaa rahvuspark hoolt kannab, on siberi piimikas. Liigi kolmest leikohast asuvad kaks siin, kusjuures üks neist on Eesti suurim ja parimas seisundis. Siberi piimikas on suvises mererannas üsna silmatorkamatu, meenutades põdrakanepit või põldohakat. Ka siinne soomuraka populatsioon on tähtis: sellel liigil on Eestis vaid üks suur ja kolm pisemat leikohta, millest üks asub Lahemaal. Lahemaa rahvuspargi aladel on haruldasi taimi vaadeldud üle saja aasta. Huvitavaid vaatlusi on siin teinud 19. sajandi lõpul Edmund Russow, 1930
organisme. Elupaikade fragmenteerumise järel suurimaks elustiku ohuteguriks. N: tähk-toompihlakas, süstlehine aster, pajulehine aster, ohtetu luste, harilik tõlkjas, pihkane haiklõug, teekummel, lõhnav kummel, harilik sigur, kanada pujukakar, läikiv tuhkpuu, tähk- kukehirss, kanada vesikatk, mets-pajulill, gallia koerasinep, ida-kitsehernes, karvane võõrkakar, Sosnovski karuputk, väikeseõiene lemmalts, sale luga, noollehine salat, tatari piimikas, liivkress, karjamaa-raihein, hulgalehine lupiin, hübriidlutsern, valge mesikas, harilik katkujuur, palsampappel, kurdlehine kibuvits, hobuoblikas, punane leeder, must leeder, harilik seebilill, pihkane ristirohi, kanada kuldvits, roosa ristik, verev lemmalts. Ohustatud ja haruldased taimed - Arvukus või haruldus sõltub liigi ja asustamiseks sobilike kasvukohtade vastastikusest seosest. Haruldane liik võib olla paiguti arvukas, aga neid kohti on vähe.
KAITSTAVAD TAIMELIIGID LAMMI- JA LODUMETSADES I kategooria: lääne-sõrmkäpp (Lääne-Hiiumaal), lehitu pisikäpp (Hiiumaal, Kirde-Eestis ja Emajõe ümbruses) II kategooria: laialehine nestik (Ida- ja Loode-Eestis), kõdu-koralljuur (üle Eesti), pori nõiakold (Abruka saarel ja Elistvere pargis), vahelmine lõokannus (v.a. Kesk- ja Kirde-Eestis), harilik kikkapuu (Lääne- ja Lõuna-Eestis), luuderohi (Saaremaal ja Hiiumaal), soovalk (üle Eesti), siberi piimikas (Harjumaal ja Lääne-Virumaal), villtulikas (Kirde- ja Kagu-Eestis), harilik jugapuu (Lääne-Eestis), kõrge kannike (Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis) 63 III kategooria: karulauk (v.a. Lõuna- ja Kesk-Eestis), kaunis kuldking (üle Eesti), vööthuul- sõrmkäpp (üle Eesti), näsiniin (üle Eesti), laialehine neiuvaip (üle Eesti), tähkjas rapuntsel (v.a
annaabi.ee 
