neid aetakse ühelt karjatamisalalt teisele, toituda mittemahemaal- 10% GMO sojaoa söötmine · Jälgiti esmapoegunuid ja anti vasikatele ternespiima · Piima valgu- ja rasvasisaldus oli madalam (GMO) · 15 päeva pärast poegimist olid tulemused samad · Väiksem tapakaal www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0921448815000528?np=y# Piimakitsed · Piima andvate kitsede summaarsed tarbenormid on leitud elatustarbe ja piimatootmistarbe alusel · Kui kits annab 3 kg piima, siis saab ta kehavarudest piima tootmiseks 0,75 MJ ja 3,8 g seeduvat proteiini [http://www.extension.umn.edu/food/small-farms/livestock/sheep-goats/feeding-dairy-goats/] Tarbenormid [http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TRUKISED/2013/trykis-mahekitsekasvatus- 2013.pdf] Noorkitsede söötmine · Et päevane juurdekasv oleks piisav, peab olema
Lõpptiinete kitsede (4...5 tiinuskuu) summaarsed toitefaktorite tarbenormid on saadud elatustarbe-, lootetarbe- ja kehamassi juurdekasvu tarbenormide liitmisel. Toodud normides on arvestatud, et tiine kitse enda kehamass suureneb kahel viimasel tiinuskuul keskmiselt 25 g ööpäevas. Sellest tulenevalt suureneb sel perioodil kitse kehamass (viljastusprodukte arvestamata) keskmiselt 3...3,5 kg. Piima andvate kitsede summaarsed tarbenormid on leitud elatustarbe ja piimatootmistarbe alusel. Nende normide juures on silmas peetud ka seda, et suuremate toodangute (3...4 kg ) puhul kasutab kits kehavarusid ka piima tootmiseks. 3 kg piimatoodangu korral on arvestatud kehamassi vähenemist 25 g, 4 kg juures 50 g ööpäevas. Kui kits annab 3 kg piima, siis saab ta kehavarudest piima tootmiseks 0,75 MJ ja 3,8 g seeduvat proteiini, 4 kg korral vastavalt 1,5 MJ ja 7,5 g. Normid on ära toodud 40, 50 ja 60 kg kehamassiga ja kuni neli kilogrammi 4%
Võrreldes vajadusega tekib ikkagi energia-ja proteiinidefitsiit 106-75,6=30,4 MJ 1367-1032= 335 g Defitsiiti on vaja vaadata, tuleb kehas katta. SEEGA PEAVAD EMISEL OLEMA KEHAVARUD Meelde !!! Kui emisepiima energiasisaduseks võtta 5 MJ/kg, siis saab 1 kg kehamassiga toota ligikaudu 4 kg piima. Sigadel on 12% keharsvasisaldust, kui emis on lahjem siis on jama majas. Lean sow syndrom (LSS). Lahja emise sündroom. 19. Imetavate emiste partsiaalsed tarbenormid (elatustarve, piimatootmistarbe kalkuleerimise meetodid). 20. Sugukultide söötmisnormide partsiaalne arvestus : elatustarve, kehamassi juurdekasvu tarve, reproduktsioonitarve ( energiakulu paaritamiseks, ejakulaadi energia). SUGUKULTIDE SÖÖTMISNORMID Elatustarve ligilähedane emistega 415 kJ KM 0,75 KEHAMASSI JUURDEKASVU TARVE 7-9 kuu vanuses hakatakse noori kulte kasutama ja nende kehamass on ~150 kg. Täiskasvanud suurt valget tõugu kult kaalub 300 kg, isegi 400 kg.
b) normaalelatustarve Elatustarve sõltub looma vanusest, sugupoolest (isasloomadel on ainevahetus 15% kiirem kui emasloomadel) ja väliskeskkonnast (temp', tuul jne). Lootetarve sõltub loote suurusest ning vanusest. Lootetarve jagatase: a) viljastumisproduktidesse ladestunud energia (loode ise ja platsenta) b) udarasse ladestunud energia c) emakasisene soojusproduktsiooni juurdekasv Piimatootmistarve piimatootmistarbe normeerimisel lähtutakse piima koostisest ja toitefaktorite konversiooni efektiivsusest. Juurdekasvutarve sea juurdekasvu erinevates faasides muutub 1 kg juurdekasvu keemiline koostis ja energiasisaldus. 24 KALAKASVATUSE ERIALA Aretusõpetus 1. Eri tootmistüübile omane kehaehitus Kulesovi klassifikatsioon: Piimaveis kuiva kolmnurkse kehaehitusega, õhukese nahaga, vähese nahaaluse rasvkoega ja