40...60 päevane kinnisperiood enne uut poegimist. Perioodi poegimisest poegimiseni nimetatakse poegimisvahemikuks. Lehmade söötmisele on nendel perioodidel erinõuded. Kui nendest kinni ei peeta, jääb osa potentsiaalsest toodangust saamata, halveneb söödakasutus (st 1 kg piima tootmiseks kulub rohkem sööta) ja tõuseb piima omahind. Kui enne poegimist lehma udar on liiga tugevalt turses, tuleks teda sööta nõrgemini kui keskmiselt kinnisperioodil. Ratsioonist tuleks ära jätta piimateket soodustavad söödad (silo) vähendada jõusööda kogust. Kui aga enneaegset piimateket ei ole märgata, võib põhisöötasid heina, silo anda vabalt isu järgi, jõusööta 1...2 kg päevas. Lüpsiperioodi teisel poolel, alates 5st kuni 7 lüpsikuuni (121... 210 lüpsipäevani) hakkab toodang langema tuntavalt ning alates 8ndast lüpsikuust (240 lüpsipäevast) juba kiiresti. Sel perioodil tugevama söötmisega toodangu langust ära hoida ei ole võimalik
Jõusöödad – suurte toodangute ja hea juurdekasvu saamiseks. Talvel kulub piimakilo kohta 250-400 g jõusööta. Mineraalsöötade vajadus sõltub põhiratsiooni mineraalelementide sisaldusest. 10) Piimakarja söötmine laktatsioonitsükli eri perioodidel ja kinnisperioodil. Kui enne poegimist lehma udar on liiga tugevalt turses, tuleks teda sööta nõrgemini kui keskmiselt kinnisperioodil. Ratsioonist tuleks ära jätta piimateket soodustavad söödad (silo), vähendada jõusööda kogust. Kui aga enneaegset piimateket ei ole märgata, võib põhisöötasid – heina, silo anda vabalt isu järgi, jõusööta 1…2 kg päevas. Pärast poegimist tuleb peatselt lehma ka lüpsta (isegi öösel). See on vajalik eeskätt selleks, et vasikas saaks kiiresti sooja ema ternespiima. 10 Laktatsiooni algul, tuleb suuretoodanguga lehmi sööta mõnda aega isu järgi, seda
Perioodi poegimisest poegimiseni nimetatakse poegimisvahemikuks. Lehmade söötmisele on nendel perioodidel erinõuded. Kui nendest kinni ei peeta, jääb osa potentsiaalsest toodangust saamata, halveneb söödakasutus (st 1 kg piima tootmiseks kulub rohkem sööta) ja tõuseb piima omahind. Kui enne poegimist lehma udar on liiga tugevalt turses, tuleks teda sööta nõrgemini kui keskmiselt kinnisperioodil. Ratsioonist tuleks ära jätta piimateket soodustavad söödad (silo) vähendada jõusööda kogust. Kui aga enneaegset piimateket ei ole märgata, võib põhisöötasid – heina, silo anda vabalt isu järgi, jõusööta 1…2 kg päevas. Lüpsiperioodi teisel poolel, alates 5st kuni 7 lüpsikuuni (121…210 lüpsipäevani) hakkab toodang langema tuntavalt ning alates 8ndast lüpsikuust (240 lüpsipäevast) juba kiiresti. Sel perioodil tugevama söötmisega toodangu langust
! 14 Veiste söödad. Talve söödad: hein, põhk, silo, juurviljad, kartul, õlle- ja piiritusetööstuse, jõusööt ja mineraalsöödad. Talvel kulub piimakilo kohta 250-400 g jõusööta. Suvel: haljassööt (karjamaarohi), jõusööt ja mineraalsöödad. Piimakarja söötmine laktatsioonitsükli eri perioodidel ja kinnisperioodil. Kui enne poegimist lehma udar on liiga tugevalt turses, tuleks teda sööta nõrgemini, tuleks ära jätta piimateket soodustavad söödad (silo), vähendada jõusööda kogust. Pärast poegimist tuleb peatselt lehma lüpsta (isegi öösel), et vasikas saaks kiiresti sooja ema ternespiima. Laktatsiooni algul tuleb sööta mõnda aega isu järgi. Sel perioodil lehm lüpsab rohkem ja võtab kaalust maha. Kehavarude arvelt lüpsmise ajal lehm jääb 35…40 kg kergemaks ning kehavarude arvelt on võimalik saada 150…250 kg piima. Sel perioodil peaks olema ülekaalus jõusöödad.
annaabi.ee 
