müügitulu või kogutoodangu väärtus (toodetud toodangu väärtus +otsetoetused). Põllumajandustoodangu puhul arvestatakse kogutoodangu väärtuse hulka otsetoetused ja toodetud toodangu väärtus turuhinna alusel Näiteks nuumsigade pidamisel kuuluvad kogutoodangu väärtusse nuumsea liha , põrsad, sõnnik, piimakarja puhul piim, vasikad ja sõnnik Seega, kulude tootlikkust arvutatakse piimakarjakasvatuses järgmiselt: Kogutoodang (eurot) / varad kokku (eurot) Kogutoodangu väärtus( piima toodang+vasikad +sõnnik)/tootmiskulud €/€ Kulude tootlikkuse arvutus nuumsigade kasvatamisel: Kogutoodang/kulud Kogutoodangu väärtus(liha+põrsad+sõnnik)/tootmiskulud €/€ 2. Netolisandväärtuse näitaja sisaldab järgmisi komponente: 1. kogutoodang 2. vahetarbimine 3. toetused (v
metoodika ühtsus ettevõtetes ja majandusharudes. 1. Omahinna kujunemine põllumajandustootmises Tootmisprotsessis valmib toodangu üheaegselt väga mitmesugusel kujul ja see tingib tema liigitamise vajaduse. Seetõttu jaotatakse põllumajandustoodang olenevalt tähtsuselt: · põhitoodanguks; · kaasnevaks toodanguks; · kõrvaltoodanguks. Põhitoodang on tootmise põhieesmärgina toodetav toodang. Näiteks piimakarjakasvatuses on selleks piim, mesinduses mesi. Kaasnevaks toodanguks nimetatakse põllumajandussaadusi, mida saadakse tootmisprotsessi käigus üheaegselt põhitoodanguga, näiteks piimakarjakasvatuses vasikad, mesinduses sülemid. Taoline liigendus on siiski suhteline ja valik ripub ära ettevõtte enda poolt valitud põhitootmissuunast. Kõrvaltoodang tekib tootmisprotsessi käigus põhitoodangu kõrvalsaadusena ja on hinna poolest madalama väärtusega. Mõnel
a. 163% 248) Muutused piimakarja struktuuris 249) 2010 oli Eestis 3520 piimakarja pidavat majapidamist, mis on 5 korda vähem kui 2001. Aastal. 250) Piimalehmadega majapidamistest on piimakarjakasvatusele spetsialiseerunud 54% ja neis peetakse 87% Eesti piimalehmadest. 251) Kõigist majapidamistest on piimakarjale spetsialiseerunud ainult 10%, kogu põllumajanduse standardkogutoodangust annavad nad 39%. 252) Piimakarjakasvatuses on kujunenud duaalne struktuur: 253) 75% piimakarjaga majapidamistest on 5% karjast 254) 76% piimakarjast on 6% majapidamistes 255) Eestis on 8 ettevõtet, kus on üle 1000 piimalehma. 256) 257) FADN piimatootjate piima omahind 258) 2008 4,49kr/kg 259) 2009 3,72kr/kg 260) Piima kokkuostuhind 261) Eestis kasutatakse piima eest maksmisel baasnäitajate süsteemi, st tööstus fikseerib hinna baasilise
ja mõõdukas nuum. Intensiivnuuma korral söödetakse veiseid sünnist realiseerimiseni maksimaalsete ratsioonidega. Mõõduka nuuma korral on söötmise intensiivsus erinevatel perioodidel erinev. Mõõdukat söötmist kasutatakse tavaliselt 12-18 kuu vanuste pullikute nuumamiseks. Siin on kolm perioodi: üleskasvatusperiood (4-6 kuud), eelnuumaperiood 12-15 kuu vanuseni ja intensiivne lõppnuum umbes 3 kuud. Veiseliha tootmise ökonoomsus oluline söötmine, mis määrab ökonoomsuse. Piimakarjakasvatuses on veiseliha teisejärguline. Lihaveiskasvatuses saadakse peaaegu kogu sissetulek veiseliha realiseerimisest, piimajõudlus on väike,kulub ainult järglase üleskasvatamiseks. Seepärast sõltub: veiseliha omahinnast ja veiseliha realiseerimishinnast. Veiseliha omahind moodustab söötade maksumus. Eesti kliimas tuleb veistele varuda talveks sööta, mis tõstab sööda maksumust ja veiseliha omahinda tervikuna. Lihaveiste pidamisel tuleb arvestada veiseliha omahinna sisse ka põhikarja
Intensiivnuuma korral söödetakse veiseid sünnist realiseerimiseni maksimaalsete ratsioonidega. Mõõduka nuuma korral on söötmise intensiivsus erinevatel perioodidel erinev. Mõõdukat söötmist kasutatakse tavaliselt 12-18 kuu vanuste pullikute nuumamiseks. Siin on kolm perioodi: üleskasvatusperiood (4-6 kuud), eelnuumaperiood 12-15 kuu vanuseni ja intensiivne lõppnuum umbes 3 kuud. Veiseliha tootmise ökonoomsus oluline söötmine, mis määrab ökonoomsuse. Piimakarjakasvatuses on veiseliha teisejärguline. Lihaveiskasvatuses saadakse peaaegu kogu sissetulek veiseliha realiseerimisest, piimajõudlus on väike,kulub ainult järglase üleskasvatamiseks. Seepärast sõltub: veiseliha omahinnast ja veiseliha realiseerimishinnast. Veiseliha omahind moodustab söötade maksumus. Eesti kliimas tuleb veistele varuda talveks sööta, mis tõstab sööda maksumust ja veiseliha omahinda tervikuna. Lihaveiste pidamisel tuleb arvestada veiseliha omahinna
annaabi.ee 
