1.1.3 Toitumine Söömisele kulutab lehm päevas umbes 8 h. Ta närib maast rohtu ja neelab siis mälumatta alla. Nii kogub lehm makku kümmekond kilogrammi toitu. Seejärel hakkab lehm toitu mäletsema: röhatab toidumassi uuesti suhu ja mälub alles nüüd peeneks. Niiviisi muudab ta seedivamaks ka puisemad taimed. Mäletsemisele aitavad kaasa maos elavad mikroobid. („Loomade maailm“ autor: Jean-Baptiste de Panafieu) 1.1.3 Terviseprobleemid Lonkamine esineb piimakarjade loomadel üsna tihti. Lonkamine on peale mastiiti ja sigimishäireid tähtsuselt kolmas terviseprobleem. Loomadel kaasneb lonkamisega valu ning piima toodangu langus. Tüüpilised haigused on Talla verevalumid, Krooniline laminiit, Valgejoone haigus, Tallahaavand, Varvaste vahenaha põletik, Varbanaha põletik, Keerdunud sõrad. (Eesti Maaülikool, J. Praks, V. Poikalainen, J. Ahokas, Kursus 3: Toidu kvaliteet ja ohutus) http://mangukoobas.delfi
Iive on positiivne (1,8). Keskmine eluea pikkus on 80,6 aastat. Austraalia rahvastikust elavad 85% linnas ning 15% maal. Põllumajandus Viinamarjakasvatus. Sisemaal on spetsialiseerunud ekstensiivsele lamba-, lihaveise- ja nisukasvatusele. Rannikualadel, kus on tihedam asustus aga intensiivsele tehniliste kultuuride kasvatamisele (nt: köögi- ja puuviljad). Rannikualadel ka piimakarjade kasvatamine. Lisaks nisule on oluliseks põllukultuuriks ka tubakas, kaer ja rukis. Tööstus Väga oluline avastus tööstuse arenguks oli kulla leidmine 1851. aastal (see tõi kaasa kiire lamba- ja karjakasvatuse kasvu ning kaevandustööstuse ja transpordi arengu). Tänu viinamarjakasvatusele hakkab tuntumaks saama ka veinitööstus. Rauamaagi- ja boksiidkaevandused
laotamisel eriseadeid. Säilitamiseks on kindlasti vaja lekkekindlat hoidlat, kus on piisavalt mahtu. Poolvedela sõnniku hoidla pinnale tekib koorik, sade vajub põhja, vahepeal on toitainete vaene osa. Enne kasutamist tuleb põhjalikult läbi segada segamisseadega. Laotamisel mitmeid variante: · läga lohisvoolikseade N kadu 30-35%, kadu selle arvelt, et N lendub ammoniaagina · läga lohisvoolik-laotusseade kasutatakse väga suurte piimakarjade olemasolul (~1000-ne piimakari); saab kasutada vedela ja poolvedela sõnniku laotamisel pealtväetamiseks; N kadu oluliselt väiksem · läga paikmanustusseade kasutatakse rohumaadel pealtväetamiseks; lämmastik jääb mulda Kuiv allapanusõnnikus omastatakse taimede poolt ~25% N, vedel ja poolvedelsõnnikust ~50% lämmastikku. 1 t poolvedelat sõnnikut mulda viiduna = 3-2 kg esimesel aastal omastatud lämmastik. III VEDELSÕNNIK
Maksimaalsed detekteeritud aflatoksikoolikogused turustatava piima proovides on ulatunud 12,4 g/kg . Paljudes riikides kehtivad piima lubatud aflatoksiin M1 konsentratsioonile limiidid ning paljud teadlased on püüdnud leida mudeleid, mille alusel saaks arvutada toksiinikogused söödas, mille tarbimise korral toksiin piima ülenormatiivses koguses ei jõua. Vastavalt nendele mudelitele ongi mõnel pool määratud maksimaalsed lubatavad aflatoksiin B1 kogused piimakarjade söödas. Erinevates uuringutes saadud korrelatsioonikordajad aga erinevad, samuti ei klapi paljud hilisemad vaatlusuuringud mudelitesse. Võttes ekskretsiooni määraks tavapärase 2% asemel suuruse 6% (kõrgetoodanguliste loomade puhul esineda võiv halvim stsenaarium), ületab enamiku mudelite alusel arvutatud piima mükotoksiinide sisaldus lubatud piirlimiite ka söödas lubatud koguste korral (Fink-Gremmels, 2008) 5.2. Teised mükotoksiinid
annaabi.ee 
