nimetatakse duktaalseks ehk juhatekkeliseks rinnavähiks. Valdav osa rinnavähkidest on juhatekkelised (75%). Näärmesagarikes esinevat vähivormi nimetatakse lobulaarseks. Sellel on teistest rinnavähi vormidest pisut suurem kalduvus esineda mõlemas rinnas. Juhatekkelise rinnavähi puhul eristatakse varajast ehk nö in situ-vormi, kus pahaloomulised rakud ei ole veel tunginud rinnakoesse, on vaid piimajuhades. Lobulaarse rinnavähi in situ-vormi ei loeta vähiks, vaid rinnavähi riskifaktoriks. Ülejäänud rinnavähi vormid (tubulaarne, mutsinoosne, medullaarne ja papillaarne) on harvaesinevad. Harvaesinev rinnavähi vorm on ka Pageti tõbi, mille tunnuseks on ekseemitaoline lööve rinnanibul. Sel puhul leidub piimajuhades vähirakke (in situ-muutus) ja harvem on tegemist sügavamale näärmekoesse tungiva vähiga.
· Kõige sagedasem vorm saab alguse piimajuha limaskesta rakkudest , mida nimetatakse duktaalseks ehk juhatekkeliseks rinnavähiks. 75% rinnavähkidest on duktaalsed. · Näärmesagarikes esinevat vähivormi nimetatakse lobulaarseks. Erinevalt teistest rinnavähi vormidest võib see esineda mõlemas rinnas. · Juhatekkelise rinnavähi puhul eristatakse varajast ehk n.ö in situ-vormi, kus pahaloomulised rakud on vaid piimajuhades mitte rinnakoes. Lobulaarse rinnavähi in situ- vormi ei peeta vähiks, seda loetakse rinnanäärmevähi riskifaktoriks. · Harvaesinevad rinnavähi vormid on tubulaarne, mutsinoosne, medullaarne ja papillaarne. (Tigane.) Diagnoosimine Varased sümptomil kasvajal puuduvad. 90% haigetest avastavad kasvaja ise palpatsioonil (Labotkin 2002). Perearsti või günekoloogi külastamisel vaatab arst patsiendi läbi ning vajadusel
Mõningatel juhtudel ei tungi rinnavähi rakud tekkekohast väljapoole, ümbritsevasse koesse, sellist vähki nimetatakse tekkekohaga piirdunud ("in situ") ehk mitte-invasiivseks rinnavähiks. (Ibid) Suuremal osal juhtudest (75%) saab rinnavähk alguse piimajuhade limaskestast. Seda nimetatakse juhatekkeliseks ehk duktaalseks rinnavähiks. Duktaalne rinnavähi ehk piimajuhakartsinoomi korral leidub vähirakke ainult rinna piimajuhades ja need ei ole levinud ümbritsevatesse kudedesse. See haigusvorm on peaaegu alati täielikult ravitav. (Ibid) Väiksem osa (5-10%) lähtub näärmesagarikest ja sellist rinnavähki nimetatakse lobulaarseks rinnavähiks. (Ibid) Kui vähirakud tungivad ümbritsevasse rinnakoesse, samuti vere- ja lümfisoontesse, nimetatakse seda infiltreeruvaks ehk invasiivseks rinnavähiks ning need jagunevad omakorda:
alveolaarjuhake, 8 sagarikusisene juha, 9 alveoolide kogum, 10 alveoolide sagarik, 11 sagarikevahelised juhad · Osa naaberalveoolidest võivad olla liitunud nii, et neil on ühine alveolaarjuha. Alveolaarjuhadest pääseb piim sagarikesisestesse juhadesse ja sealt edasi sagaratesisestesse juhadesse, mis omakorda on liitunud sagaratevahelisteks udaraveerandi piimaurkesse suubuvateks juhadeks. Suuremaid piimajuhasid on ühe udaraveerandi kohta kuni 50. · Piimajuhades olev udaraveerandi piim suubub 3002000 ml mahuga piimaurkesse. Piimaurke näärmeosa pikenduseks on 1050 ml mahuga piimaurke nisaosa. Piimaurke näärme- ja nisaosa on teineteisest eraldatud ringkurruga. Piim väljub nisatipus oleva umbes ühe sentimeetri pikkuse nisajuha kaudu · Nisajuha ja piimaurke nisaosa vahel on limaskesta kurrustik, mida nimetatakse Fürstenbergi rosetiks. · Varem arvati, et see kuni kümnest pikisuunalisest voldist koosnev kurrustik takistab
annaabi.ee 
