Viimast tuleks anda siiski vaid juhul, kui laps tõepoolest midagi muud ei kannata. Kõiki neid segusid saab osta arsti retseptiga apteegist. Sojavalgul põhinevaid segusid esimesel elupoolaastal tavaliselt ei soovitata. Kui laps neid kannatab, võib alustada 7. elukuust. Sojasegude eeliseks on meedivam maitse ja soodsam hind. Samas piirab nende kasutamist asjaolu, et 4-14% lehmapiimaallergiaga lastest ei kannata ka sojavalku. Mida teha kui laps ei talu piima ega piimaasendajaid? Kuidas korvata saamata jääv kaltsium, mis on kasvavale organismile nii tähtis? Selleks määrtakse kaltsiumi sisaldus veres ning vajadusel soovitab arst võtta kaltsiumitablette lisaks. Vanemate lohutuseks võib öelda, et piimaallergiast kasvavad lapsed 1.-2. eluaasta jooksul välja. 2. eluaastal võib hakkata tasapisi andma hapendatud piimasaadusi neid talub laps varem kui rõõska piima. Aja möödudes kaob piimaallergia enamasti täielikult.
tomat mandlid mesi Üldtuntud toiduallergeenid ei ole lubatud allergiahaigetele, lastele esimesel eluaastal ja rinnaga toitvatele emadele. Toiduallergiad: o Lehmapiimaallergia esineb kuni 4 % lastest ja möödub koolieas. Allergiat põhjustavad piimas leiduvad valgud või ainult üks neist. Sellisel juhul soovitatakse kasutada piima asemel sojavalgu baasil valmistatud piimaasendajaid. Kuid 25% lehmapiimaallergikutest ei kannata ka sojavalku. Piima kuumutamisest on kasu siis, kui allergiat põhjustavad termolabiilsed valgud. Lehmapiimaallergia puhul tuleb vältida kõiki piimasaadusi sisaldavaid toiduaineid (piim, jäätis, kohupiim jne). o Kanamunaallergia enim põhjustab allergiat munavalge, kuid samuti ka munakollane ja kanaliha. Kasutada ei tohi ka teiste lindude mune. Allergia tugevus oleneb inimesest mõnel tekib
pärast sündi. Söödetava ternespiima ühekordne kogus ei tohiks ületada 1,5 liitrit, sest nii suur on libediku mahutavus. Esimesel söötmisel peaks vasikas saama vähemalt 0,5 1 liitrit ternespiima. Peale ternespiimaga söötmise lõpetamist jätkatakse vasika söötmist kas täispiima või piimaasendajaga. Mõlemal on omad plussid ja miinused. Kui kõrvale jätta majanduslik külg, tuleks eelistada piimaasendajaid, sest nende koostis on piimaga võrreldes oluliselt stabiilsem. Ka ei rikne piimaasendajad nii ruttu kui naturaalne piim. Kindlasti tuleks kinni pidada söötmisaegadest ja söötma peaks kas ainult piima või ainult piimaasendajat. Vasikat tuleb varakult harjutada ka põhisöötasid sööma. Heina võib pakkuda alates teisest elunädalast. Algul sööb üksikuid kõrrekesi. Vasikatele sobib hästi varakult niidetud peenekõrreline hein
Tiheda karvkattega vastsündinud (vasikad, varsad, talled jne.) kohanevad keskkonnatemperatuuriga suhteliselt kiirest, kuid põrsad vajavad esialgu isegi lokaalset soojendust. Piimaperioodil on noorlooma põhisöödaks ema- või segupiim. Märad ja uted kasvatavad järglased üles oma piimaga. Lehmapiim on vajalik inimtoiduna ja emiste kasutamise intensiivistamiseks võõrutatakse põrsad juba neljanädalaselt, mistõttu vasikatele ja põrsastele antakse piimaasendajaid. Piimaperiood kestab kuni võõrutamiseni (varsad, talled, põrsad) või piimasöötade andmine (vasikad) lõpetamiseni. Noorlooma vanus sel ajal võib varieeruda suurel määral, kuid enamasti toimub see 4...6 kuu vanuselt. Põrsad 2-6 nädala vanuselt. Tähtis on, et selleks ajaks on noorloom harjunud sööma liigile omaseid söötasid. Piimaperioodil on hea juurdekasv. Absoluutne juurdekasv saavutab maksimumi. Aktiviseerub ka endokriinsüsteem. Muutub mitmekesisemaks hormoonide ja teiste
annaabi.ee 
