terviku. Reljeefide lame primitiivne laad jätkab Tallinna dominiiklaste ja Padise kloostrist lähtuvat traditsiooni. Lisaks baasireljeefidele ja kiiriku kaitsepühakutele on piilaritel ka kaks vappi. Ilmselt kuulusid need kiriku patroonidele, kes vahest olid ka uute võlvide ehitamise initsiaatoreiks. Läänepiilari karukujutisega vapp kuulub nõndanimetatud kõnelevate vappide hulka - selle omanikuks oli von Behr. Keskmisel piilaril kahe apostli vahel paikneb von Polli vapp. Torni seinal, peaportaali kohal näeme dolomiidist unikaalset ristikolmikut meenutamas Kristuse ristisurma Kolgatal. Portaali kõrval on tahvel raidkirjaga "Sel aastal on se kirk walmis sanud Petri paewal an 1407", mida on peetud vanimaks säilinud eestlaste kirjutatud tekstiks. rift ja sõnastus osutavad siiski sellele, et tekst pärineb märksa hilisemast ajast kui 15. sajand.
Üldiselt on pilastril pigem kunstiline mõte, dekoreerides ja liigendades seina või hoone fassaadi. Pilastrit on kasutatud ka ukse ja akna raamistusena. Piltidel pilastrid. 6 Piilar harilikult kandiline tugipost, mis kannab laekonstruktsiooni, kaart või võlvi. Ristlõikelt võib see olla nelikant, kaheksakant või ristikujuline. Erinevalt klassikalisest sambast võib piilaril puududa kapiteel (või on asendatud talumiga) ja baas (või on asendatud sokliga). Fuktsiooni ja vormi järgi eritatakse näiteks seina-, tugi-, rist-, kimp- kantonpiilarit. Piilar tuli ehituskonstruktsiooni elemendina kasutusele keskajal. Gooti stiilis võeti aga kasutusele eriline võlvikandu toetav tugipiilar ehk kontraforss. Pildil Corregio linnas asuva ehitise piilarid. Arhitraav (ka epistüül või ematala) antiikses arhitektuuris ja sellest sõltuvais stiilides
kaar, mis toetab võlvistikku ja liigendab teda võlvikuteks. servjoon - Tekivad võlvide lõikekohtades ristvõlvi puhul, jaotavad võlviku neljaks võlvisiiluks, sageli rõhutatakse neid vastava kujundusega. silindervõlv - Lihtne, ligikaudu poolringjoonekujulise läbilõikega piklik võlv (selle pikkus on läbimõõdust suurem). piilar - Kõrgseina ja võlvide kandmiseks kasutatav, harilikult kandiline tugipost. Erinevalt sambast puuduvad piilaril kapiteel ja baas. petikniss - Lame dekoratiivne niss, mis matkib akna, ukse, ehisraamistiku vms kuju. kaarfriis - Katuseräästa vms all horisontaalselt asetsev seinadekoor. liseen - Baasi ja kapiteelita pilastritaoline eenduv püstine müüririba. kääbusgalerii - Väikestest kaartest ja sambakestest käik ehitise seinte välisküljel. portaal - Kunstiliselt kujundatud (pea)sissekäik. tümpanon - Dekoreeritud viiluväli. palestik - Ukseava külg. arhivoldid - Kaunistatud võlvkaar.
akroteeridega nurkadel ja keskel Entaas - dooria samba tüvese keskosas esinev sujuv paisutus, s.t. vaevalt märgatav samba läbimõõdu suurenemine, mis nähtavalt sümboliseerib samba kandejõudu. Abakus - sambakapiteeli nelinurkne katteplaat, eriti antiikses ehituskunstis Ehiin - dooria , joonia v. toskaana kapiteeli ümmargune padjataoline alumine osa, mis asub samba tüvese ja abakuse (katteplaadi) vahel Kannelüür - rihv, püstloodis ehisvaoke sambal , piilaril v. pilastril; dooria orderil on neid 16-20 Arhitraav - alustala, antiikses arhitektuuris (ja sellest sõltuvais stiilides) otseselt kolonnide kapiteelidele toetuva talastiku alaosa, mis ülal ulatub friisini, all abakuseni Friis - vaheldumisi plaadiosad, millel kaks vertikaalset vagu Triglüüf - dooria stiilis friisi kaunistav neljakandiline plaat, mis kahe püstvaokesega on jaotatud kolmeks ühesuguseks püstkülikuks. T. vaheldub friisil metoobiga
Viimane oli kolmelööviline nagu basiilika, kuid aknaid kekslöövi ülaosas polnud. Uksed (keskaja arhitektuuris nim neid portaalideks) asusid mõnikord kiriku läänepoolses otsas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. Kaari kandsid piilarid (mis võisid olla ümmargused, neljatahulised jne). põhimõttelistelt sambal ja piilaril vahet ei ole. Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid. Empooride asemel võis paksu müüri sees, mis avanes samuti arkaadina kesklöövi. Seda käiku nim trifooriumiks. Kui müüri sees käik puudus ja kesklöövi seinal oli ainult üks rida ümarkaarseid nisse, nn petikuid, siis oli tegemist pseudotrifooriumiga. Seega võis basilikaalse ülesehitusega kiriku kesklööv olla seestpoolt kolmekorruseline.
annaabi.ee 
