Ise heitis ta laeva magama. Keeletark ja sulased läksid. Käisid terve päeva, aga ei leinud midagi. Õhtul heideti põõsa alla magama. Teisel päeval äratanud neid suur tüdruk, kes tulnud korjama kapsalehti lehmadele. Ta võtnud mehed maast üles ja jooksnud tuppa isa juurde. Isa küsinud: "Mis sa tõid tütrekene?" Tütar vastanud: "Ma ei tea. Leidsin kapsalehe alt." Puistas nad põrandale. Taat küsis neilt mõistatusi. Keeletark vastas nendele õieti ja taat käskis piigal nad kapsamaale tagasi viia. Piiga viis nad tagasi. Kapsamaal palusid mehed, et äkki viskaks piiga nad laevani ära ja piiga tegi seda. Piiga pani nad laevale. Tüdruk lõõtsumisest tekkinud hingeöhk, ajas laeva merele. Mindi edasi põhjapoole. Aina külmemaks läks. Virmalised tulid taeva laele. Mehed hakkasid kartma aga Kalevipoeg julgustas neid. Jõuti uuele rannale, kus olid poistel koera kehad ja pikad penisabad. Kalevipoeg hüppas kaldale ja hakkas nendega võitlema
Vanem õde vahetas salaja kannud omavahel ära nii, et vasakul pool oli rammu suurendaja ja paremal rammu vähendaja. Äkki kostis suur mürin, see oli Sarvik-Taat. Piigad kohe värisesid. Kui Sarvik-Taat läve peale jõudis tahtis kalevipoeg temaga väljas võistelda. Sarvik-Taat oli sellega päri ja jõi jäägitult rammunõrgendaja kannu tühjaks ise teades, et see rammu suurendab. Kui kalevipoeg ja Sarvik-Taat õue peale jõudis, palus Sarvik-Taat nooremal piigal tuua rauakirstust tuua kahekordsed kammitsad. Piirasid alad ära ja võistlus võis alata. Selle aja peale mil võistlus algas oli Sarvik-Taadi rammunõrgendaja mõjuma hakanud. Äkki vajus nii väikseks kokku, et enam ei jäänud paju järgigi. Kalevipoeg võitis võistluse ja sai urka valitsejaks. Sidus Sarvik- Taadi kinni ja päästis piigad. Kalevipoeg las piigadel end ehtida kosilaste jaoks. Leinaaeg oli läbi ja saabu rõõmu aeg
tagasi laeva, aga kannupoiss oli näkineitsi meelitusel ära eksinud. Kalevipoeg ja teised heitsid siis põõsa varju puhkama, neid äratas tugev tütarlaps, kes oli nad oma põlle sisse korjanud ning taadi tarre viinud. Taat küsis neilt mõistatusi. Kui tark sai aru, et need olid pealtamaa naiste pojad, kes käivad tarkusi kogumas käskis ta tütrel mehed tagasi sinna viia, kus too oli nad korjanud. Keeletark sai sellest aru ja palus piigal viia neid merekaldale, piiga viis nad sinna. Hiigla tütar puhus nende laevale hoo sisse ja ,,Lennuk" sõitis edasi põhja poole. Varsti nägid nad virmalisi. Päike oli peitu läinud, Uku oli armuandeks pannud virmalised vehklema, et Kalevipoeg näeks edasi sõita. Lõpuks jõuti Penisabaliste maale, neeed olid inimesed, kelle pool kehast oli koera oma. Nad ei lasknud kedagi kaldale, Kalevipoeg otsustas nendega võidelda tappis neid tuhandeid , lõpuks sai ühe
kuulsusega inimesed. Vaderiks ei saa vend ja vend, õde ja õde, rase naine või ta mees ja üksik lapsega naine. Vaderiks saamist loetakse auasjaks. Mida rohkem varrulapsi ja mida enam inimene neist hoolib, seda paremat saatust ta enesele teenib. teisalt, kes keeldub vaderiks tulemast, seda ootab väga halb saatus. Vaderiks kutsutakse. Võib ka ise pakkuda end, kuid viimane sõna jääb isale. vadereid on kolm, viis, seitse või üheksa. Vähimal juhul on poisslapsel kaks isa ja üks emavader, piigal vastupidi. Vaderid võivad varrudel kusta vaid kivi peale. Kindlasti mitte maa peale. Emavaderil ei tohi seljas olla seelik ja pluus, vaid kleit. Vaderid ei tohi varrudel ega hiljem omavahel tülitseda. Varruööl ei tohi vaderid suguelu elada. Vaderid ei tohi end purju juua ega kõrtsi minna kohe peale varrusid. 6 Inimeste kombed Vanemal ajal ristiti laps enamasti juba järgmisel pühapäeval pärast sündimist. Vaderid
6. SETU KUNINGRIIGI PÄEVA PROGRAMM : 12.00 Kuningriigi väljakuulutamine. Lipu heiskamine. Kuninga käsud .Sootska valimise algus. 13.00 Algab paremate meistrimeeste võistlus. Kuninga leivaküpsetaja, sõirameistri, õlletegija, veinimeistri ja hansaajaja selgitamine. 14.00 Setu kuninga pillimehe, sõnalise, käsitöömeistri, karjuse võistlused 14.30 Kuningriigi parema kargusetantsija võistlus 15.00 Torgu Kuningriigi külaliste tervitus. 16.00 Sõna on Setumaa Naljahambal ja Setumaa Piigal. 16.30 Kuninga meistrite väljakuulutamine 17.15 Setu Kuningriigi sõjaväe paraad 18.00 Kuningalaud ja kirmask Sootskaks valiti Sulo Nurmeots Mikitamäelt. Meistriteks osutusid: Leida Heliste - kargusetantsija Hiie Taal - leivaküpsetaja Liisi Kikkamägi - sõiraküpsetaja Salme Püve - õlletegija Maria Kala - veinitegija Harri Järve - hansaajaja Kalju Tero - pillimees Leida Heliste - sõnaline Mati Palolill - vägimees Taavi Kann karjus
annaabi.ee 
