Ta oli suurepärase vormitunnetusega skulptor, kes kasutas meisterlikult erinevaid materjale ning huvitus keraamikast, kasutades oma töis erinevaid glasuure. Jaan Koorti töid iseloomustab suurejooneline lihtsus ja suursugusus. Domineerima hakkasid portreed pms. Naise ja laste pead, näiteks ,,Abikaasa portree"puust 1921, ,,Karjapoiss" marmorist 1914, ,,Ra Koort" kipsist 1917.( Eneke) Ta on teinud talupoegade karakterportreesid, näiteks ,,Piibumees"puust 1920. Tuntumad maalid: ,,Ema portree" 1913 ,,Natüürmort vaipadega"1916 ,,Põllud" 1918 Karakterportreed aktiskulptuuris:"Põlvitaja naine" marmorist 1923 ,,Palvetaja", puust 1912-21 (hävinenud) Loomakujud: ,,Metskits" pronksist 1929 Ta on teinud mitmete tuntud inimeste hauamonumente, näiteks Julius Kuperjanovi ja August Kitzbergi.
Kolmandaks, Koort vastandab oma sarja kitsarinnalistele natsionalistlikele tendentsidele, rahvusromantilise suuna esindajatele, kes tuletasid rahvusliku vormi mehaaniliselt ja otseselt talurahvakunsti vormielementidest, langedes sealjuures primitiivsesse stilisatsiooni ja lihtsustamisse. Sarja tööde kõige suuremaks väärtuseks on poeetilisus, romantiline muinasjutulisus. Sarjas elab rahvaluule, rahvaeepose vaim. Seeria ühed paremad skulptuurid on ,,Eesti taat" ja ,,Piibumees". Vaatamata seeria üksikute tööde erinevale väärtusele on mainitud teoste sari Koorti tähtsamaks panuseks eesti rahvuslikku kunsti. Sisu ja vormi ühtsus, kindel ideelis-kunstiline kontseptsioon, üksikute peade lõpetatus ja kompositsiooniline selgus kõik need koorti talendi parimad jooned kehastuvad selles seerias. 1921. aasta maikuus asus Koort Tallinna. Seal alustas ta pedagoogilist tegevust kunsttööstuskoolis
- Abikaasa portree mustast basaldist - ,,Palvetaja" eksootilisest puust palisandrist, naisakt, modelliks Mari Koort, hävinenud - 1919 punaväed vallutavad Lõuna-Eesti, astub töörahva kommuuni - Keraamilisi loomakujusid nt. pronksist metskits elusuuruses 1929 - C.R. Jakobsoni hauamonument Kurgjal, Kuperjanovi hauamonument Tartu Raadi kalmistul - ,,Naise pea" pukspuu 1921 - ,,Halastaja õde" graniit 1917 - ,,Vanamehe pea" graniit 1910 - ,,Piibumees" puu 1920 Noor- Eesti eesmärk tuua Eesti kunsti moodsamat euroopalikku stiili (impressionismi (Monet), postimpressionismi (sarnane jugendile, suurem tähelepanu koloriidil, van Gough, Gauguin), fovism (Matisse, kummalised värvid). 11. Eesti kunstielu 1918- 1940 Eesti kunsti kuldaeg. Eesti kunst 5-8 aastaks euroopaliku taseme. Tekib arvukas kunstnikkond, välismaal elanud kunstnikud pöörduvad tagasi. (Koort, Vabbe). 2 kunstikeskust Tartu
,,Kui Kreek tundi tuli, tegi ta mõne naljaga olemise hubaseks ja küsis, kas keegi pole juhuslikult mõnd uut laulu kuulnud. Laskis siis paar korda läbi laulda ja kirjutas kohe üles. Noodipaber ja pliiats oli tal selleks otstarbeks alati kaasas. Käitumiselt oli Kreek tasakaalukas. Ta ei vihastanud kunagi. Linnas käis ta jalgrattaga, sõidukiirus oli tal väga tagasihoidlik. Kevadeti armastas ta koos õpilastega koolimaja ees kõvaks tallatud platsil mängida kroketit. Kreek oli suur piibumees. Tal oli kõvera pitsiga piip alati suus. Klassi tulles võttis ta ukse vahel piibu pihku ja istus laua taha. Tunni keskel pani ta piibu põuetaskusse. Klassist lahkudes pani ta uksest väljudes jällegi piibu suhu. Ta rääkis, et arst soovitanud tal suitsetada, et hoiduda rasvumisest." Madis Oviir meenutab: ,,Kreek jutustas õpilastele, kuidas tema Peterburi konservatooriumis käies suvevaheaegadel mööda Läänemaad ringi rändas ja inimeste käest lauluviise korjas
annaabi.ee 
