tehnilist, lärmakamat jaelektroonilist muusikat. Pillirühmad olid samuti teised. Madalmaad määrasidmuusikakultuuri, põhiesindajad- Guillaume Dufay, Josquin Desprez Madalmaade heliloojad kirjutasid vaimulikku ja kiriku muusikat, ilmalik polüfooniline laul- kaanon. Reformatsioon toob muusikasse värssteksti, igas salmis korduv viis. Mitmehäälsed koori seadmed, koorilauljaid toetati oreliga. Lutheri koraal- rahvuskeelne ja kirikulaul lihtne(ja eelnev).gregooriuse koraal-piiblitekst, ühtsustati tekstid ja viisid, kindel taktimõõt puudus, laulavad mehed, ühehäälne, ilma saateta. Ilmalikku laulu esitati:1.kõik hääled lauldes, 2. Kõik hääled mängides, 3. Häälte jagamine- osad lauldi, teised mängiti, 4. Tehti korraga kõike. Musitseeriti- orelil, klavessiinil, lautol, vioolal,plokkflöödil, pommeri, trompetitel, tromboonidel. Ars nova silmapaistvam esindajaGuillaume de Machaut. Polüfoonia- mitmehäälsus, (kaanon)
Muusikas mõistetaksegi enamasti renessanss-stiili all 15.-16.saj madalmaade vokaalpolüfooniat. I teadaoleva ühe autori poolt loodud reekviemi on loonud madalmaade helilooja Johannes Ockeghem ( ~1420-1497), tegutses peamiselt Prantsusmaal. Ei ole säilinud kindlasti kõiki teoseid, nooditrükki tema elu ajal veel ei tuntud. Esinduslikumaks zanriks kujunes motett mitmehäälne, enamasti polüfooniline, vaimulik koorilaul. Motetil oli 15.saj. alates kõikides häältes üks ladinakeelne piiblitekst. Kõrgrenessansi suurimaks heliloojaks oli Josquin Desprez (~1440- 1521), eelmise õpilane Pärit Madalmaadest (Põhja-Prantsusmaalt), tegutses peam. Itaalias. Säilinud 20 missat, 100 motetti, ilmalikke laule. Isikupärane, sageli jõuliselt emotsionaalne muusika. K:motett Ave Maria (tekstiks palve - ingel Gabrieli tervitus Maarjale) Orlandus Lassus ka Orlando di Lasso (1532-1594) pärines Prantsuse-Belgia piirialalt, Tegutses mitmel pool Itaalias ja Saksamaal (Münchenis)
raamatust. Juba sõna "Piibel", mis on kreeka päritoluga ja tuleneb sõnast biblia (raamatud, kirjarullid), eeldab raamatute rohkust. Sellesse raamatukokku on talletatud ajalugu, elulood, poeesia, ettekuulutused, tõotused ja nende täitumised jpm. [1]. Piibel koosneb kahest põhiosast: Vanast Testamendist, mis sisaldab 39 raamatut, ja Uuest Testamendist, mis koosneb 27 raamatust. Vana Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles ning Uus Testament kreeka keeles. Terviklik piiblitekst on välja kujunenud rohkem kui tuhande aasta jooksul vanas Iisraelis ja algkristliku koguduse ajal. [1]. 2. Vana Testament Vana Testament on kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist. [2]. Protestantlik Vana Testament koosneb samadest raamatutest mis Tanah, kuid raamatute järjekord ja numeratsioon on teistsugusem. Protestantide Vanas Testamendis on 39 raamatut, Tanahis aga moodustavad samad tekstid 24 raamatut. Asi
seepärast Jehoova õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle. Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Jehoova, su Jumal, sulle annab! Sa ei tohi tappa! Sa ei tohi abielu rikkuda! Sa ei tohi varastada! Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana! Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega ümmardajat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!» Niisugune oli siis piiblitekst. Teise koha, mis asub 5Ms 5:1-21 võivad huvilised ise üles otsida ning avastada paar detailierinevust esimese tekstiga võrreldes. http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCmme_k%C3%A4sku Lutheri katekismusest tuntud 10 käsku: 1. Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval. 2. Sina ei tohi Jumala nime ilmaasjata suhu võtta. 3. Sina pead pühapäeva pühitsema. 4. Sina pead austama oma ema ja isa. 5. Sina ei tohi tappa. 6. Sina ei tohi rikkuda abielu.
Pühakiri ei ole ainult usuline tekst, temast võib välja lugeda ka ratsionaalsust. See on suurel määral maailmaseletuslik tekst. Sakraaltekst ja selle institutsionaalsus. Piibel ei ole mitte ühetasandiline, vaid seal on palju erinevaid tekste, mis kohati on vastuolus. Institutsionaalsed tasandid on ka erinevad. Bergerlikult võib öelda, et pühakiri sõnastab ühiskondlikud tavad. Pühasid tekste ei saa üheselt tõlgendada. Elu on alati keerulisem kui ükski õpetus elust. Kuna piiblitekst on nii mitmetähenduslik, ei ole seda võimalik ühtsesse süsteemi panna. Alati jääb sisse asju, mis ei sobi süsteemiga. Kui me rägime teksti institutsionaalsusest, siis Vana Testamendi prohvetlus on hea näide. Nad teevad asju, mis teiste tekstide järgi ei saa kuidagi midagi head kaasa tuua. Tarkuskirjandus vaidlustab ühiskondlikud Jumala õiglusest, karistusest ja tasust, seega olemasoleva elukorralduse kosmilise legitiimsuse. Iiobi näide.