Figuratiivne kunst peale II maailmasõda Francis Bacon Francis Bacon (1909-1992) Iiri päritolu Londonis töötas mööblidisaineri ja dekoraatorina. 1929. alustas õlimaali katsetustega, enamiku varaseid teoseid hävitas 1942. aastal. 1949. maalis esimese töö paavstide seeriast. Francis Bacon Francis Bacon. Jane Bowni foto Francis Bacon Piibliteemade parafraasid Eeskujud kirjandusest, kunstist, fotograafiast Kriiskav värv, isolatsioon, šokeeriv laad http://www.youtube.com/watch?v=Dg9VhKg7Ofg Francis Bacon Kolm visandit ristilöömisstseeni figuuridele. 1942-45. Francis Bacon Paavst Innocentius X. 1952. (seeria) Francis Bacon Pea I. 1948. Francis Bacon Pea VIII. 1948. Francis Bacon Pea III.1961. Francis Bacon Autoportree. 1971.
eest. 9. Mida tähendab renessanss ja kuidas muutus inimeste mõtteviis ning kunsti? Renessanss on antiikkultuuri taasünd 14-16 s pärast 1000-aastast seisakut ja uus mõtteviis. Muutused mõtteviisis: Humanism-inimese maapealne elu on väärtus. Antiikkultuuri ei pea põlgama vaid tundma õppima, väärtustama, jäljendama. Muutused kunstis: Antiikaegse iluideaali tagasitule, piibliteemade kõrvale tuli antiikmütoloogia, palja inimkeha näitamine palju loomulikumalt ja täpsemalt. 10. Millal toimusid suured maadeavastused ning kuidas need muutsid Euroopa riikide arengut ning mõjutasid majandust? Suured maadeavastused: toimusid alates aastast 1488. Tänu sellele toimus Euroopa rahvastiku kasv, rikastumine. 11. Milline oli suurte maadeavastuste mõju alistatud rahvaste saatusele? Alistatud rahvast hakati orjastama mis tõi kaasa arengu pidurdamise. 12
jumala kõrval. Austus loominguliste isiksuste, poeetide ja kunstnike vastu. Antiikkultuuri hakati kasutama keskaegsete arusaamade kummutamiseks. Antiikkultuuri taunimise asemel väärtustamine ja jäljendamine kunstides, teaduses, igapäevaelus ja kirjanduses. Muutused arhitektuuris: rooma(kuplid)-kreeka(sambad) ehitiste jäljendamine, suured kuplid ja sammastikud, siseõuega palazzod, mugavus, ilu (maalid, skulptuurid, vaibad, vesi, aed). Muuused kunstis: piibliteemade kõrval antiikmütoloogia. Palja inimkeha näitamine(sobis kokku humanistliku ettekujutusega inimese täiuslikkusest), inimses kujutamine võimalikult loomutruult, kuid samas ka kaunilt ja täiuslikult. Kunsti kaudu jõuti anatoomia tundmaõppimiseni, da Vinci. Püha Peetruse katedraal: suurim kristlik kirik maailmas; ehitati ligi 100 a; rajati keiser Constantinuse ajal ehitatud kiriku asukohale, oletatav Püha Peetruse matmispaik. Arhitektid Bramante, Raffael,
Barokipäraselt efektsed ja dünaamiliselt hoogsad, maalivõtted hakkasid 1640-ndatel aastatel taanduma ja maad andma väliselt tagasihoidlikumale ja lihtsamale käsitluslaadile. Sellega koos tulid tugevamini mõjule Rembrandti kunsti lüürilised ja intiimsed noodid. Inimese osa elus, tema eetilised väärtused ja sisemised heitlused moodustasid aineringi, mis hakkas järjest tugevamini Rembrandti köitma. Konkreetse süžee annab ta neile probleemidele tavaliselt mitmesuguste piibliteemade kaudu. Maalide kõrval tuleks seejuures tähelepanu pöörata ka mitmetele ofortidele, sest Rembrandt näitas end sel loominguperioodil ka võimeka ja produktiivse graafikuna. Kõrvuti figuraalsete kompositsioonidega lõi Rembrandt graafikas ka mitmeid maastikke. Omaette huvitava tsükli moodustavad Rembrandti graafilised portreed. Eriti viimistletud lehtedena on nendest tuntuks saanud arst Ephraim Bonuse portree (1647), Jan Sixi portree (1647) ning autoportree 1648. aastast
lisas. Sisekujundus. Bütsantsi kirikute ehitamisel pöörati tähelepanu mitte niivõrd eksterjöörile kui interjöörile. Kuppelbasiilika siseruumis vallandus ääretus ja seletamatus. Seinu, kupleid, poolkupleid ja võlve katsid ornamentaalsed mosaiigid. Uudseks elemendiks olid talumid - samba kapiteelile paigutatud rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Figuraalsed mosaiigid olid suurejoonelised, pidulikult ranged ning kuldsel taustal. Piibliteemade käsitlus anti rangetes ikonograafilistes skeemides, kus kirikute uhke ja salapärane interjöör pidi kinnitama jumala vägevust. Kirikute sisekujunduses kasutati ka poolvääriskive ning marmorit. Põrandad olid laotud värvilise marmormosaiigina. Alates 13.sajandist hakati kirikud järjest enam kaunistama freskodega. Bütsantsi kunstis rõhutatud dekoratiivsus, värv ja joon avasid tee ka idamaiste vormide paremiku sissetungile.
annaabi.ee 
