Pisuhänd Eduard Vilde raamat ''Pisuhänd'' oli minu arvates telelavastusest küllaltki erinev. Telelavastuses olid tegelased huvitavamad ja värvikamad. Näiteks suutis näitleja Jüri Krjukovi telelavastuses jätta Sandrist palju saamatuma ja alandlikuma mulje kui raamatus ning kehastas luuserlikkust palju tugevamalt. Samuti ületas ootust ka Urmas Kibuspuu Piibelehe rollis. Raamatus jäi Piibelehest väga tagasihoidlik ja lihtsameelne mulje aga telelavastuses oli tema tegelaskuju palju kavalam ja salapärasem. Kui raamatust jäi mulje, et pea kogu tegevus toimus ühe laua taga istudes, siis telelavastuses käis pidevalt liikumine. Kõik näitlejad mängisid oma rolle suurepäraselt ning näidend oli haarav. Väga hästi mängiti stseeni, kus Vestmann on algul vihastunud, et Piibeleht tuli tema enda rahaga Laurale kosja, aga siis avastas, kui nutikas Piibeleht tegelikult on.
Mõeldud tehtud. Ning kõik läheb täpselt nende plaani järgi. Vestman pakub Piibelehele oma tütart. Ning Piibeleht on loomulikult sellega nõus. Vestman tunneb väga suurt uhkust oma uue väimehe üle, oh kui ta vaid teaks, et tegelikult Piibeleht ei kavatsegi kunagi tema firmas tööle hakata vaid plaanib ennast täielikult kirjutamisele pühendada. Raamat on põnev ja naljakas, kuna kaks peategelast on kogemata oma ametid vahetanud. Üleöö saab Sanderist kirjanik ning Piibelehest ärimees, kuigi tegelikult käivad need ametid teineteisele hoopis vastupidi, kuid salaplaanide ning omavahelise koostöö tõttu ei tea teised sellest midagi. Autor on üritanud kritiseerida uhkust ja auahnust ning seda, et mõne mehe jaoks on raha kõik, kuid samas teise jaoks on kõige tähtsam hoopis armastus, mis on ka tegelikult päriselus hoopiski tähtsam, kui materiaalne kindlustatus. Muidugi on teada, et ilma
veebruaril 1914, kus näitejuhiks oli Theodor Altermann. Osatäitjad: vana Vestmann Paul Pinna/Aleksander Trilljärv Mathilda Netty Pinna, Milly Jürgenshon(Altermann) Laura Erna Villmer Luvig Sander Karl Jugholz Tiit Piibeleht Theodor Altermann Liina, Sandrite toatüdruk Salme Peetson Hiljem tihti Eesti parimaks salongikomöödiaks tituleeritud näidendi esiettekanne, keda tüüris vilunud näitejuht Altermann. Piibelehest sai aga tema üks kõige paremini õnnestunud kujusid. Paul Pinnagi pidas ärimees Vestmanni, seda kasina haridusega, kuid nupukat ja bravuurset edasirühkijat oma parimaks osaks. Altermanni(piibeleht) ja Pinna(Vestmann) dialoogid olid särtsakad, rafineeritud vaimuduellid, mille ootamatud pöörded pakkusid publikule suurt naudingut. Hella huumoriga köitsid tähelepanu Piibelehe ja Laura stseenid. See imelik ,,öökullist" kirjanik ja armsust
Mõeldud tehtud. Ning kõik läheb täpselt nende plaani järgi. Vestman pakub Piibelehele oma tütart. Ning Piibeleht on loomulikult sellega nõus. Vestman tunneb väga suurt uhkust oma uue väimehe üle, oh kui ta vaid teaks, et tegelikult Piibeleht ei kavatsegi kunagi tema firmas tööle hakata vaid plaanib ennast täielikult kirjutamisele pühendada. Raamat on põnev ja naljakas, kuna kaks peategelast on kogemata oma ametid vahetanud. Üleöö saab Sanderist kirjanik ning Piibelehest ärimees, kuigi tegelikult käivad need ametid teineteisele hoopis vastupidi, kuid salaplaanide ning omavahelise koostöö tõttu ei tea teised sellest midagi. Autor on üritanud kritiseerida uhkust ja auahnust ning seda, et mõne mehe jaoks on raha kõik, kuid samas teise jaoks on kõige tähtsam hoopis armastus, mis on ka tegelikult päriselus hoopiski tähtsam, kui materiaalne kindlustatus. Muidugi on teada, et ilma
Ning kõik läheb täpselt nende plaani järgi. Vestman pakub Piibelehele oma tütart. Ning Piibeleht on loomulikult sellega nõus. Vestman tunneb väga suurt uhkust oma uue väimehe üle, oh kui ta vaid teaks, et tegelikult Piibeleht ei kavatsegi kunagi tema firmas tööle hakata vaid plaanib ennast täielikult kirjutamisele pühendada. Raamat on põnev ja naljakas, kuna kaks peategelast on kogemata oma ametid vahetanud. Üleöö saab Sanderist kirjanik ning Piibelehest ärimees, kuigi tegelikult käivad need ametid teineteisele hoopis vastupidi, kuid salaplaanide ning omavahelise koostöö tõttu ei tea teised sellest midagi. Autor on üritanud kritiseerida uhkust ja auahnust ning seda, et mõne mehe jaoks on raha kõik, kuid samas teise jaoks on kõige tähtsam hoopis armastus, mis on ka tegelikult päriselus hoopiski tähtsam, kui materiaalne kindlustatus
Ning kõik läheb täpselt nende plaani järgi. Vestman pakub Piibelehele oma tütart. Ning Piibeleht on loomulikult sellega nõus. Vestman tunneb väga suurt uhkust oma uue väimehe üle, oh kui ta vaid teaks, et tegelikult Piibeleht ei kavatsegi kunagi tema firmas tööle hakata vaid plaanib ennast täielikult kirjutamisele pühendada. Raamat on põnev ja naljakas, kuna kaks peategelast on kogemata oma ametid vahetanud. Üleöö saab Sanderist kirjanik ning Piibelehest ärimees, kuigi tegelikult käivad need ametid teineteisele hoopis vastupidi, kuid salaplaanide ning omavahelise koostöö tõttu ei tea teised sellest midagi. Autor on üritanud kritiseerida uhkust ja auahnust ning seda, et mõne mehe jaoks on raha kõik, kuid samas teise jaoks on kõige tähtsam hoopis armastus, mis on ka tegelikult päriselus hoopiski tähtsam, kui materiaalne kindlustatus. Muidugi on teada, et ilma
annaabi.ee 
