mistõttu jõud nende vahel lähenevad olematusele(jäetakse arvestamata) d)molekule loetakse massipunktideks; universaalne gaasikonstant töö, mida teeb üks kmol gaasi soojenemisel ühe kraadi võrra jääval ruumalal. 8.31*107 J/(kmol*K) Lahus - kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem Lahusti - mittevesilahuse korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut. (vesilahuste korral alati vesi) Lahustunud aine lahuses pihustunult esinev aine Küllastamata lahus - lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub Küllastunud lahus - lahus, mis sisaldab antud temperatuuridel ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet Üleküllastunud lahus - aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel liigne ainehulk eraldub. Massiprotsent - näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses[%]
Pihustunud tahked osakesed vedelikus on suspensioon. Pihustunud gaas vedelikus on vaht. Pihustunud gaas tahkises on tahke vaht. Emulsioon - Emulsioon on keemias dispersne süsteem, mille puhul vedel aine või ained on pihustunud või segatud teise vedela ainega, kusjuures mikroskoopiliselt vedelikud omavahel ei segune. Vaht - Vaht on keemias pihussüsteem, kus gaasi on pihustunud tahkesse ainesse või vedelikku. Aerosool - Aerosool on pihus ehk dispersne süsteem, kus vedelik on pihustunult gaasis. Märgumine - Märgumine on pinnanähtus, mille puhul vedelik jääb molekulaarjõudude tõttu tahke aine pinnaga ühendusse, ehk toimub vedeliku laialivalgumine. Hüdrofiil võimeline moodustama vesiniksidemeid. Hüdrofoob - vett hülgav. Elektrolüütiline dissotsiatsioon - Elektrolüütide lahustumisel vees jagunevad molekulid vastasnimeliselt laetud osakesteks ioonideks. Et lahuses on liikuvad laenguga osakesed, juhivad sellised lahused elektrit, mistõttu tekib elektrivool
Millal võib vikerkaart näha? Alati, kui sajab vihma ja paistab päike samal ajal. Vikerkaarte nägemine pole piiratud üksnes päikesega, vaid ka täiskuuga võib neid näha. Vikerkaar saab tekkida ka kastesel rohul. Võimalusi on muidugi veel. Kus võib vikerkaart näha? Kõikjal, kus hoovihmad ja päike on tavalised, eriti parasvöötme (Fääri saared) ja niiske troopika saartel (Hawaii). Kuuvikerkaared on sagedased troopikasaartel ja seal, kus koskede tõttu on õhus alati pihustunult vett. Uduvikerkaared on tavalised seal, kus tuleb ette sageli lahtise taevaga udu. Selline on tõenäolisemalt radiatsiooniudu, mis on iseloomulik maismaale ja sagedam rabade-soode kohal. Vikerkaare kordsus on määratud veetilgas tekkivate sisepeegelduste arvuga. Iga järgnev vikerkaare järk (kordsus) alates esimesest on nõrgem, sest sisepeegeldus pole täielik ja osa valgusest pääseb tilgast iga korraga välja, nii et igaks järgnevaks kaareks jätkub üha vähem valgust. Tavalised on
35)Redutseerumine on elektronide liitmise protsess. 36) Oksüdatsiooniaste on suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. 37)Elektrolüüs aine lagunemine ioonideks, kui temast elektrit läbi juhtida. 38) Korrosioon on metalli iseeneslik hävimine ümbritseva keskkonna mõjul. 39)Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. 40)Lahusti on aine, milles lahustunud aine on jaotunud ühtlaselt. 41)Lahustunud aine on aine, mis asub lahuses pihustunult. 42)Lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses. 43)Disahhariid- kahest monosahhariidist tekkinud sahhariid 44)Lahustumise soojusefekt on lahustumisega kaasnev soojusefekt, mis koosneb kristallivõre lagunemissoojusest(selle arvel lahus jahtub) ja hüdraatumissoojusest(selle arvel lahus soojeneb). 45) Küllastunud lahus on lahus, milles antud tingimustel enam ainet ei lahustu. 46) Küllastumata lahus on lahus, milles antud tingimustel võib veel ainet lahustada
kambrisse. Selles õlipuhastus kordub. Eesmisest kambrist voolab õli väntvõlli puurete 15 ja 2 kändu vändakaelte õõntesse. Kuigi neisse õõntesse kogu- takse õlist täiendavalt väljatsentrifuugitud mustus, ei ummista see alumiste kepsulaagrite õlitusavasid, sest need paiknevad siseringil (s. o. väntade tiirlemiskeskme pool). Mustus eemaldatakse remondi ajal. Mootori töötamisel paisatakse kepsulaagrite vahelt väljavalguv õli pihustunult karterisse, mis täitub õliuduga. See õlitab silindrite peegelpindu, kolvisõlmi, nukkvõlli nukke ja laagreid, gaasijaotushammasrattaid, raamlaag- reid jt. detaile. - Tõukurite soontesse sadenenud õlipiisad valguvad mööda tõukurvarraste kattetorusid silindripeadesse. Sinna kogu- neva õli paiskavad nookurid, klapid ja klapivedrud uuesti laiali ning õlipiisad tungivad hõõrduvate pindade vahele. Liigne õli nõrgub silindrite alumisel küljel paiknevate torude 14 kaudu õlivanni tagasi
annaabi.ee 
