Tori kihelkonna naiste rahvarõivad Koostasid KristjanArtur Reek ja Nils Kristjan Kasak Asukoht Tori alevik asub Pärnu maakonna kirde osas ning on samanimelise valla keskuseks. Tori alevikku ümbritsevad järgmised Tori valla külad: Oore, Kuiaru, Selja, Muraka, Levi, Võlli ja Randivälja. Aleviku asutamisaastaks loetakse 1887. Juba 1909 a. oli17 puumaja ning 93 elanikku. Tori naiste rõivad Särk,seelik Lambapruun pihtkuub (varasem), Kampsun(hilisem) Torutanu (varasem), Kabimüts(hilisem) Põll Õlarätik Mustad kingad Talviste rõivastena lisaks kasutati: Mütsi Kasukat Kindaid Aksessuaarid Kirivöö Laia säärekirjaga villased sukad Krae kinnitamiseks väike prees Rinnal suurem prees Kaelas helmed Hõbekett või helmekee kaelarahadega Argipäevane särk Varasemad särgid (ennem 19.saj.) olid üldiselt kraeta Pikkade varukatega Valmistatud peenemast linasest riidest
Samaselt meelestatud oli ka Pärnumaa oma mees C.R. Jakobson, kelle arvates olevat rahvuslikud riided "mitu sada korda mõnusamad, kui muud, moodu järele riided". Õnneks on Tori kihelkonna inimesed rahvarõivast läbi ajaloo väärtustanud ja taas väärtustamas. Kuidas muidu oleks sellisel suurel hulgal informatsiooni säilinud muuseumite kogudes ja inimeste kodudes ning mälus. TORI NAISE RAHVARÕIVAD Tori naise rõivakomplekti moodustavad: särk, seelik, lambapruun händega pihtkuub (varasem), mustast vabrikukalevist pidevseesiline kampsun (hilisem), torutanu (varasem), kabimüts (hilisem), põll, kirivöö, laia säärekirjaga villased sukad, õlarätik, mustad kingad, krae kinnitamiseks vitssõlg või väike prees, rinnal suurem prees, kaelas helmed ja hõbekett või helmekee kaelarahadega. Talviste rõivastusesemetena on kasutusel veel müts, kasukas ja kindad. TORI NAISEd pidurüüs Click to edit Master text styles Second level
palakaga. See oli märk, et noormees matab maha kõik maailma pahed ehk sureb sellisena ja ärkab uude puhtasse ellu. Seejärel juhatati noovits kirikusse, kuhu teda saatsid kõik tseremooniale palutud külalised. Kirikus õnnistas preester tulevase rüütli mõõga. Kirikust viisid usaldusmehed noormehe paraadriietusse rõivastuma. Telle pandi selga rüütliturvise alusriided – rikalikku kaunistusega õhuke särk ja tepitud pihtkuub, kerge rinnaturvis ja peale pikk pidulik 4 lillede ja vapimärkedega kaunistatud mantel. Selles paraadiriietuses viidi pühitsetav paika, kus rüülikslöömine pidi toimuma. Sõbrad-rüütlid kandsid noormehe ees tema täelikku lahinguvarastust. Kohapeal riietati noviits täelikku turvisesse, ainult kiiver, kindad ja relvad anti hiljem
Mütsi lint ja krae pärinevad ajast, millal meremees kandis patsi ja selles paela. Et pats ei määriks pluusi, kanti üle õlgade naha või riidetükki. Mõne riigi (näiteks Prantsusmaa) sõjalaevastiku madruse mütsil on tutt. Nööpideta, kaeluseauguga pluusis oli mugavam ja soojem, alt laienevaid püksisääri sai tekipesemisel ja ronimisel kiiresti üles käärida. Vene sõjalaevastiku madruse riietuseks olid hallid põlvpüksid, sama värvi pihtkuub, sinised sukad ja vaskpannaldega kingad, peas kootud müts või mustast vildist kübar. Eestis riietus kaubalaeva meremees oma äranägemise järgi. Kanti kuradinahast pükse, säärikuid, sooja paksu kaelusega kampsunit või kasukvesti. Tormi ajal tõmmati ülle kollasest õliriidest püksid ja kuub, pähe süüdvester. Pidulikuma riietusena kanti musta pintsakut ja nokkmütsi .Mütsimärgil selle ees oli kullakarva pärg, mille keskel laevaühingu või omaniku embleem harilikult lipukujuline
annaabi.ee 
