ravitud vähki, tuberkuloosi, diabeeti, maokatarri, mao- ja kaksteistsõrmiku haavandeid vähemalt 1600. aastast saadik. Kasekäsna ajalugu ulatub aga palju varasemasse aega ja leiud ulatuvad 5600 aasta tagusesse aega. 1200-aastatel räägitakse kuidas tsaar Vladimir Monamahhin on parandanud kasekäsnaga huulevähi.Kasekäsn ehk must pässik esineb üldisemalt kasepuudel, aga võib kohata ka teistel puudel nagu leppadel, pihlakatel ja tammepuudel. Pässik moodustab elevates puudes musta, ebamäärase kujuga lõhkise käsna ehk pakurin. Mis on siis ühist käsnal ja tervisel? Musta pässiku poolt on põhjustatud kasekasvaja, puu murdumine ja lõpuks kuivamine. Sagedamini võib leida pargi- või alleepuudel. Käsna leidub kõikjal Eestis, parasiteerib enamasti kaskedel aga ka pihlakal ja lepal. Enamasti parkides ja puisniitudel kasvavate puude tüvedel. Taelikulaadsete sugukonnast
Kännasõisiku suurus 10 cm 5-8 cm 10 cm Õite värvus Valge Valge Valge Viljade värvus Punane või oranz Punakad või oranzkollased Oranzpunane Vilja läbimõõt 1-1,5 cm 1 cm 1 cm Joonisel 1 on toodud tabelisse erinevaid külgi, mida pihlakatel võrrelda. Vaatluse alla on võetud taime kõrgus, leviala Eestis, lehe pikkus, lehe värvus pealt ja alt, kännasõisiku suurus, õite värvus, viljade värvus ning vilja läbimõõt. Joonis 1. Pihlakate võrdlustabel. Allikad: Pooppuu ... 2009; Harilik pihlakas ... 2009; Tuhkpihlakas ... 2009. Nagu näha üldisematest andmetest, on võrdluses toodud puudest kõige väiksema- mõõtmelisem tuhkpihlakas
tuletaelik ja kasekäsnak. Lühikese raieringiga majandusmetsades ei põhjusta nad siiski kuigi suurt majanduslikku kahju. Pargipuid kashjustavad peamiselt teised liigid. Vanade lehiste ja mändide juuri lagundab juurepruunik, selle seeneta kasvaksid need puud üsna rahulikult. Vahtratarjak kasvab vahtratel ja teistel lehtpuudel, isegi tammel. Ta on kõige tavalisem pargipuude seen Lõuna-Soomes ja Eestis. Must pässik ja tuletaelik on parkides kaskedel tavalised, viimane ka pajudel ja pihlakatel. Eriti palju probleeme tekitab jänesvaabik; ta mädandab pargipuude juuri, nii et puud võivad ootamatult umber kukkuda. Majanduslikut olulisi puidulagundajaid on teisteski seenerühmades. Külmaseened ja mamplid kahjustavad nii metsa- kui ka pargipuid. Kuusenahkis on oluline noorte kuuskede ja mändide haavamädaniku tekitaja majandusmetsades ning mügarlik nahkis põhjustab tamme, vahtra ja muude pargipuude koore laikudena suremist. Põhjanarmik tekitab pargipuudele õõnsusi, nagu
Kasvab segametsades ja nende servadel, praktiliselt kõigis metsatüüpides, ka puisniitudel. Sagedamini põõsarindes, harvem alumises puurindes. Külmakindel. Noores eas varjutaluv, hiljem valgusenõudlus kasvab. Mulla suhtes leplik, eelistab värskeid ja niiskeid saviliiv- ja liivsavimuldi (Eesti taimed, 2011). 34 Noortel pihlakatel lõigata ära vaid võistlevad ladvad ja kärpida siit-sealt võrasse kasvavaid oksi. Igal puul eemaldada ainult paar-kolm oksa ja nii, et puudele ei jää suuri lõikehaavu. Pihlakatel tuleb eemaldada ladvaga konkureerivad tugevad oksad. Kui lõigatav oks on juba jäme, tuleb seda kärpida veidi kõrgemalt mitte tüve juurest, vaid okste harunemiskohast, kus jääb väiksem lõikejälg. Paljude võistlevate latvade kasvamise võib põhjustada liigne istutussügavus (Aedla, 2012).
annaabi.ee 
