Kasutatakse kosmeetikapreparaatides ja emailvärvide valmistaimsel Reageerimisel HNO3-ga tekib plahvatav lõhkeaine nitroglütseriin, millest saadakse dünamiiti Ksülitool ja sorbitool Suhkrualkoholid 5- ja 6-aatomilised Tahked ained Kasutatakse magustitena Nt köhasiirupites ning mõndades suhkruvabades maiustustes, nätsudes, hambapastades, martsipanis jne Ksülitooli saadakse peamiselt kasest Sorbitooli sisaldub taimedes, eriti rohkesti pihlakamarjades Kasutatud allikad 1. http://www.tlu.ee/~ kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE%20KEEMIA.pdf 2. http://word.office.live.com/wv/WordView.aspx?FBsrc=https%3A%2F %2Fwww.facebook.com%2Fattachments%2Fdoc_preview.php%3Fmid %3Did.101713616665545%26id%3D23461a2472a801bc56ce8aa1d396fa1f %26metadata&access_token=1593447159%3AAQA7S3AJE2Z2pHBV&title =Keemia%20-%20Alkoholid%20(1) 3. http://word.office.live.com/wv/WordView.aspx?FBsrc=https%3A%2F %2Fwww.facebook
Moosisuhkruga valmistatud moos saab paks ka siis kui kasutate marju, millest tavalise suhkruga tehtud moos liiga vedelaks jääma kipub, sest moosisuhkur sisaldab lisaks tavalisele suhkrule veel ka puuviljapektiini, mis on looduslik tarrendaine ja teeb moosi mõnusalt paksuks. Kuna moosisuhkruga keedetud moosis on suhkrut poole vähem, on selleks et tagada moosi säilimine, tootesse lisatud kaaliumsorbaati. See on säilitusaine, mida esineb ka looduses nt. pihlakamarjades. Kaaliumsorbaat aitab moosil säilida ka toatemperatuuril. Moosisuhkruga moosi keetes pole tarvis moosi väga pikalt keeta, sest pektiin vajab korralikuks lahustumiseks ja ,,tööle hakkamiseks" üsna lühikest aega. 10- 15 minutit on enamasti täiesti piisav aeg. Liiga pikk keetmisaeg võib pektiini tarrendavat toimet pärssida ja moos võib jääda liiga vedel. Hästisäiliva moosi valmistamise suhkruspikker: 1 kg tavalist suhkrut = 1 kg või 2 liitrit marju
seemnetega. Sellega saadi leib, mis pani kõhu korda. Tänapäeval oskame kibuvitsamarjadest ainult teed teha. Ometi võime neid kasutada samuti paljudes toitudes ja teha moosi (eriti kurdlehise kibuvitsa marjadest). Kibuvitsamarju on tülikas puhastada, kuid nende korjamine ja toimetamine on iseenesest juba stressi eemale peletav tegevus. Kindlasti ei tohi sügisel unustada pihlakamarju korjamast. Need marjad annavad jõudu igal moel, kas teena, toidus või moosis. Pihlakamarjades olev C- vitamiin (ka teised) ja mineraalained on väga püsivad, peavad vastu kuumutamisel, kuivatamisel ja sügavkülmutamisel. Sügavkülmast iga päev 5 marja suhu pistes tunned, kuidas igasugune närvitsemine ja rahutus hinges kaovad. Selliseid mõnusaid loodusande leiab metsast ja lausa tasuta. Ka koduaiast leiab kindlasti maitsetaimi ja marju, mille teed (piparmünt, meliss, aedmonarda, astelpaju marjad, mustad sõstrad, maasikad jm) aitavad meie organismi stressi puhul tasakaalu viia
tarretusaine. Lahustatakse keemistemperatuurini kuumutades, kuid ärge keetke. Toodetakse peamiselt Valge mere ja Kaug-Ida merede punavetikatest. Eestis toodetakse sellega sarnanevat estagarit. Võta 10-15 g agar-agarit 1 kg või 1 liitri tarretamist vajava massi kohta. 10 g agar-agarit on 2 sl. Marmelaadi valmistamiseks suurenda agar-agari kogust neljakordseks. · inglise k: pectin · soome k: pektiini Pektiin on looduslik tarretav aine, mida on ohtrasti pihlakamarjades, ploomides, mustades sõstrates, pohlades ja õuntes, kuid ka mitmetes teistes marjades ja puuviljades. Pektiini on enim küpsemisele alles lähenevates viljades, kuid küpsemise käigus pektiinisisaldus väheneb pidevalt ja jõuab lõpuks päris nulli lähedale. Tööstuslikult valmistatakse pektiini tsitruse- või õunakoortest ning turustatakse kas vedelal kujul või pulbrina. Soomes müüakse pektiini apteekides. Lisaainete nimekirjas
tarretusaine. Lahustatakse keemistemperatuurini kuumutades, kuid ärge keetke. Toodetakse peamiselt Valge mere ja Kaug-Ida merede punavetikatest. Eestis toodetakse sellega sarnanevat estagarit. Võta 10-15 g agar-agarit 1 kg või 1 liitri tarretamist vajava massi kohta. 10 g agar-agarit on 2 sl. Marmelaadi valmistamiseks suurenda agar-agari kogust neljakordseks. · inglise k: pectin · soome k: pektiini Pektiin on looduslik tarretav aine, mida on ohtrasti pihlakamarjades, ploomides, mustades sõstrates, pohlades ja õuntes, kuid ka mitmetes teistes marjades ja puuviljades. Pektiini on enim küpsemisele alles lähenevates viljades, kuid küpsemise käigus pektiinisisaldus väheneb pidevalt ja jõuab lõpuks päris nulli lähedale. Tööstuslikult valmistatakse pektiini tsitruse- või õunakoortest ning turustatakse kas vedelal kujul või pulbrina. Soomes müüakse pektiini apteekides. Lisaainete nimekirjas
annaabi.ee 
