Teineteise südant. 5. (Ilmar Laaban „Mikrokosmos“) Ükskõik Kas leiad minus enda Või leiad endas minu Talumaks seda leidu On vikerkaar liiga habras 6. Sa näed teda purunevat kildudeks, Kes liitis ühte pilve ja päikese Su käevartes saavad piksevardad 7. Kuid asjatult sa ootad välku Sest vikerkaart pole eales olnud 8. Ega pilve ega päikest Ainult meie kaks oleme 9. (Ilmar Laaban „Virmaliste kõlblus“) Me armastame teineteist kaua Aastate pihlad punetamas teeveerel Kaua kaua 10. Mäletamaks Sel väga kaunil ja päikesepaistelisel talvepäeval Mil kägistame teineteise Et oleme olnud inimesed
su rahutus on kordasääd. Su üsas talviste ja suiste aegade eod; ja kooljaluiste suur saladus su põue jäet. Ja kuhu kevadel siis tulla, kui poleks sind? Mis teekski tuul, sind puhuda kui poleks sulla? Ja kuhu paneks päike kulla? Ning milleks hõbeleda kuul? Taas küünitud mu südamelle, mu igavene sõber, muld. Kui väike sõsar rõõmsat velle sind usaldan. Kumb meist on kelle? üksteisest võtame me tuld. Pihlad Lind Poegadega Ammuks seisis lai ja kohe, Elas, elas uisa unes, valge mattis ara rohe, pesa palmis siis ja munes üsna õites ülemeelik sinitähnilisi mune, hõljus nagu naise seelik. ikka nagu läbi une. Vajus nagu lumemägi Kuni äratet sai tema aknasse see valge vägi, - nüüd ju hellameelne ema -
8. Leia teosest vähemalt 3 sümbolit, selgita võimalikku tähendust. Uks- see sümboliseeris Nora lahkumist kodust. Ehitud kuusk- sümboliseeris Norat kui peent daami, kes käis alati ilusti riides. Kirjad- sümboliseerisid kui palju tööd on Helmeril. Marie Under „Lageda taeva all“ „Valge leht“ P: Hetk tagasi olnud valge leht on saanud luuletuseks. S: Igaüks saab anda tühjale paberilehele väärtuse. „Pihlad“ P: Kirjeldab pihlakamarju. S: Pihlade punane värv domineerib sügiseti looduses. „Üksi merega“ P: Kui sa seisad üksinda mere ääres, siis sa saad aru, et sul ei ole mitte mingit võimu mere ees. S: Meri on midagi imelist, peaaegu nagu Jumal. „Sant“ P: Kirjeldab sandi välimust, iseloomu ja elu. S: Tunneb sandile kaasa, kuna ta elu on raske ja kurb. „Puhastus“ P: Ära hoia kinni vanadest mälestustest.
eetris/ üha tihenev sammastik"). See erogeenne maailm on pidevas tõmblemises, purskumises, paisumises, valgumises, tuksumises. Ikka ja jälle võib kohata vulkaane või ,,vahul ejakulaati", mis ,,valgub julmalt vilkudes üle linnutee/ mahajäetud embuse kohal".(Ehin,1996) Laabani luules puutuvad alatasa kokku loomine ja häving, armastus ja surm. Me armastame teineteist kaua aastate pihlad punetamas teeveerel kaua kaua mäletamaks sel väga kaunil ja päikesepaistelisel talvepäeval mil kägistame teineteise et oleme olnud inimesed Unenäoliseks teeb luule inimhäälte ja helide puudus. Inimesed on olemas, aga nad ei räägi ega laula. On linnud, aga pole teada, mis häält nad teevad. Olemas on isegi pillid, aga flööt ei
nülginud on. Lõpus Pontuse poolt nülitud läksid talle kallale, nii kaua kuni neil kõigil katet jätkus. Moraal ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Kontrastne ülejäänud luulega. 1930ndad "Lageda taeva all" leiab elurõõmu, lihtsus, linnud ja loodus, mitmekesine vormistik. Inimene kui väsimatu otsija. Päevalaule, Sõit hommikusse, Puhastus- lõplikku puhastust ei saa kunagi. Pihlad, Rukkirääk, Varss. 1935 "Kivi südamelt" vabanemine, tagasivaated inimsuhetele, keskealise inimese armastuse kujutis. Piibliainelised sonetid Deliila, Taaveti kannel, Maria-Magdaleena. Arutleb kunsti üle- Shakespeare'i lugedes, Üksteisest pimesi me mööda käime- kunst vabastab 17 1942 "Mureliku suuga" nukker (ema surm), 8 luuletusest koosnev tsükkel ühendatud emale Pärast ema surma
annaabi.ee 
