Jesuiitide ordu loojaks oli Ignatius Loyola. Kinnitati põhikiri 1540 .a. Põhimõtteliselt ordu ainuke eesmärk oli ketserite ja paganate pööramine. Jesuiitide ordul oli 4 tõotust: Ela vaesuses, Allu paavstile täielikult(ekstra), Ela vallaliselt, Usu jumalasse. Pidid olema heade vaimsete võimetega ja hea väljanägemisega. Jesuiitide ordu tegutses ilmalikus elus. Jesuiitide ordu liikmete eesmärgiks oli saada õukondades vaimulikeks, pihiisadeks, printside kasvatajateks, jne. Nende puhul oli plussiks kindlasti ka see, et Jesuiidid pöörasid suurt tähelepanu haridusele. Rajasid oma Jesuiitide gümnaasiume, Jesuiitide haridussüsteemi puhul oli ka see, et nad üritasid õpilasi omavahel võistlema panna. Vaimse võimekuse juures olid ka kehalised harjutused tähtsad. Rohkem kui katolikus kirikus varem. Nendega on ka segeli seostatud eesmärki "Eesmärk pühitseb ka abinõu." Jesuiitide puhul oli patt ka lubatud eesmärgi nimel
kõik protestandid kuulutati ketseriteks, nendega asus võitlema inkvisitsioon. 2. 1540 kinnits paavst mungaordu Societas Jesu, Jesuiitide ordu, põhikirja. Rajaja ingatius loyola. Ordu ainuem: ketserite ja paganate pööramine, pidi kõigi vahenditeda tooma kasu kato kirikule, pidi valmis olema sooritama pattu, kui katoliku krikule on see kasulik. Pihisaladus suht puudub. Liikmed üritasid saada tulevaste kuningate kasvatavajateks ja pihiisadeks. Üritasid õukonnas vaimulikud olla. Edu oli : valitsjeda loobud ametist, kuna tahtis kat hakata. Rooti kuninganna Kristiina. Jesuiidid polnud kloostris. Igaüht ei võetud vastu: pidi olema heade vaimsete võimetega ja head välja nägema. Pöörasid suurt tähelepanu haridussüsteemile. Eesits avatri sisi esimene gümnaasium. 17. sajand olid jesuiidid paraguayis juhtivad. 28. Ususõjad (Madalmaade või Prantsusmaa näitel)
põhimõtteid järgisid. Koos öeldi lahti maisest maailmast. Loyola soovis paavsti luba ordu loomiseks. Paavst kinnitas jesuiitide ordu põhikirja. Jesuiitide ordu eesmärgiks sai ketserite ja paganate pööramine. Nad pidid tooma katoliku kirikule kasu ning pidid olema valmis tegema pattu, kui seda vaja oli nt pihisaladust ei olnud vaja pidada, kui see kirikule kasu tõi. Jesuiidid üritasid saada õukondads printside kasvatajateks või pihiisadeks, et prints katoliiklikuks muuta. Lisaks tegutsesid jesuiidid koolides ja ülikoolides. · Ususõjad Võeti ette otseseid võitlusi protestantide vastu. 28. Ususõjad (Madalmaade (õp lk 236) või Prantsusmaa (õp lk 240) näitel) Madalmaades kestsid ususõjad 1566-1581, ametlikult kuni 1609. Põhjus: rahulolematus Hispaania ülemvõimuga. Hispaania püüdis levivat kalvinismi maha suruda, aga see tõi kaasa talupoegade ülestõusud. Hispaania kasutas
Igaühte ei võetud vastu Jesuiitide ordusse. Enne tehti kindlaks, et inimesel oleksid head vaimsed võimed ja hea väljanägemine. Tavaliselt mungaordu oli sulgunud kloostriseinte vahele, kuid Jesuiitide ordu liikmed tegutsesid suurest ilmalikus elus ja osalesid ka poliitikas. Näiteks üritasid nad saada õukondades eeskätt uute troonipärijate kasvatajateks ja õpetajateks, et neid juba noorena mõjutada. Ja nad üritasid õukondades saada pihiisadeks, sest Jesuiidid ei pidanud pihisaladusest kinni pidama (ordul puudus see nõue), juhul kui see tuleb kasuks katoliku kirikule. Nad võisid sooritada pattu, siis kui see tõi kirikule kasu. Jesuiidid hakkasid pöörama suurt tähelepanu haridusele. Varem katoliku kirikus haridusele nii suurt tähelepanu ei pööratud. Jesuiidid hakkasid reformima haridussüsteemi. 3. Trento kirikukogu Kirikukogu on kõrgemate vaimulike kokkusaamine. Ja Trento seetõttu,
annaabi.ee 
