(Turbert 2019). 1.4.1 Makulopaatia Vanusest tingitud makulopaatia korral, mida peetakse AMD'le eelnevaks vormiks, on reetinas hüperpigmentatsioon või pehmed druusid. Kui pehmed druusid maakula piirkonnas ilmnevad koos pigmentatsiooni muutustega, on suurem risk AMD progressiooniks. Druusid on varajasemad märgid maakula degeneratsioonist, mida on võimalik kliiniliselt avastada silmapõhja uurides. Optilises koherents tomograafias druusid ilmnevad võrkkesta pigmentepiteeli deformatsioonina või paksenemisena. 1.4.2 Papillödeem Papillödeem on intrakraniaalsest rõhu tõusust tingitud nägemisnärvi diski turse. Papillödeemi avastamisel on oluline lisaks silmapõhjauuringutele tehe lisauuringuid, et välistada neuroloogilised haigused. Kliiniliselt võib olla raske eristada, kas tegemist on papillödeemi või pseudopapillödeemiga. Nägemisnärvi pea piiride pühkumist võivad põhjustada diski druusid, mis ei pruugi ravi vajada. (Kristel ja Harak 2014).
vaatamisel pilgutab inimene vähem silmi ja ekraanidelt kiirgub kahjulik sinine valgus. Täielikult välja pole seda võimalik ravida, kuid nutiseadmete kasutamisel on abiks silmade puhkamine umbes iga poole tunni tagant. (Kuiva silma ... 2016). 7 3.2. Maakula degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine Võrkkestas ehk reetinas asub kollatähn ehk maakula. Maakula ealine degeneratsioon on tingitud võrkkesta pigmentepiteeli vahetuse häiretest ja see esineb enamasti inimestel alates 65. eluaastast. (AMD Maakula ... 2016). Kujutis, mis fokuseeritakse võrkkestale, on kõige teravam maakulis. Viimane aga moodustab reetinas ainult väga väikese osa, seega täielikuks nägemiseks ei tohi kollatähnis esineda kahjustusi. Maakula ealine degeneratsioon tekib peamiselt vananemise tagajärjel, mil melaniini hulk organismis väheneb. Melaniin aga kaitseb UV-kiirguse eest, seetõttu pole eakamate
ja teha Amsler-ruudustiku test. (Olla ja Parik 2016). 4 Joonis 2. Amsleri test. (Oll ja Parik 2016). Märjale AMD vormile on iseloomulik uute veresoonte moodustumine (neovaskularisatsioon) maakulas. Märg AMD esineb harvemini ja selle kulg on dramaatilisem. Mittetäisväärtuslikest veresoontest lekib vedelik võrkkesta, põhjustades maakulas võrkkesta turse. Ödeem ja hemorraagia põhjustavad maakula pigmentepiteeli irdumist ja lipiidekskudaate. Ravimata neovaskularisatsioon põhjustab diskikujulist armi maakulas. (Oll ja Parik 2016). Varajase AMD staadiumis olevatel patsientidel puuduvad sageli kaebused ning ei esine nägemisteravuse halvenemist. Oftalmoskoobiga silmapõhja uurides võib maakulis märgata väikeseid täpitaolisi kollakaid kogumikke druuse. Need on võrkkesta pigmentrakkude degeneratsiooni produktid. (Olla ja Parik 2016). Joonis 3
mõtlemist. See uuring leidis, et paljud patsiendid kogesid ebameeldivaid kogemusi tervisespetsialistidega diagnoosi panemise ajal kuna „neid ei koheldud kui inimesi“, mis tegi palju raskemaks olukorraga kohanemise. (Asif 2011) Kollakas-valgete kollete – druuside ilmumine on tavaliselt esimene kliiniline AMD ilming. Reetina hõlmab fotoretseptoreid ja aksoneid sisaldava neurosensoorse kihi aluseks oleva reetina pigmentepiteeliga. Reetina pigmentepiteeli funktsiooniks on toita ja eemaldada jääkproduktid neurosensoorselt reetinalt. AMD-d iseloomustatakse fotoretseptorite kadumisega ja RPE rakkude düsfunktsiooniga. (Asif 2011) 5.1. Maakula pigment Maakula pigment on kollast värvi ja paikneb foveas, milles asub teravaima nägemise ala ja värvide tundmine. See on tehtud kolmest karotenoidist (kokku 600st naturaalselt esinevast karotenoidist) ja need sisaldavad luteiini, zeaksantiini ja selle keskset osa meso- zeaksantiini
Pärissubstants – sidekoeline strooma Tagumine piirikiht Tagumine korneaalepiteel – ühekihiline lameepiteel REETINA KIHID Sisekestas e reetinas e võrkkestas eristatakse kahte osa: Tagumine saagservani ulatuv reetina optiline osa Eesmine mittefunktsionaalne reetina pimeosa, mis katab tsiliaarkeha ja iirise tagapinda Reetina optiline osa jaguneb kümneks kihiks, kus paiknevad rakud ja nende jätked Pigmentepiteeli kiht Kepikeste ja kolvikeste kiht Välimine piirimembraan Välimine rakutuumade kiht Välimine retikulaarkiht Sisemine rakutuumade kiht Sisemine retikulaarkiht Ganglionirakkude kiht Närvikiudude kiht Sisemine piirimembraan SISEKÕRVA EHITUS. CORTI ORGAN. Sisekõrv on tasakaalu- ja kuulmisorgan
annaabi.ee 
