helepruunid juuksed, nahk päevitub II Väga tundlik. sinised, hallid või (pigementeerub) rohelised silmad. minimaalselt. Normaalne nahk, Mõõdukalt päevituv, nahk tumeblondid või III Tundlik. pigmenteerub järk-järgult pruunid juuksed, hallid (helepruuniks). või pruunid silmad. Helepruun nahk, Minimaalne põletus, nahk IV tumedad juuksed ja tundlik. pigmenteerub hästi silmad. (mõõdukalt pruuniks). Harva tekkiv põletus, nahk
või pruunid juuksed, hallid või pruunid silmad. Nende inimeste nahk on tundlik. Nahk on mõõdukalt pigmenteeruv, pruuniks muutub järk-järgult. IV nahatüüp Tunnusteks on helepruun nahk, tumedad juuksed ja silmad. Nahk on tundlik, põletus aga minimaalne. Nahk päevitub hästi, muutudes mõõdukalt pruuniks. V nahatüüp Iseloomulikuks on pruun nahk, mis on vähetundlik UV-kiirguse suhtes. Põletuse tekkimine on harv juhus ja nahk pigmenteerub tugevalt (enamasti tumepruuniks). VI nahatüüp Selle nahatüübiga inimesel on tumepruun või must nahk. Selline nahatüüp on mittetundlik. Põletust ei teki ja nahk päevitub sügavalt (mustaks). (Psoriaasikeskus, 2014). 6. NÕUANDED SOLAARIUMI KASUTAJALE Enne päevitama minekut tuleks nahalt eemaldada kogu kosmeetika. Solaariumis peaks kasutama alati spetsiaalset kreemi, muud kreemid võivad tekitada nahaärritust
Nahale tekitab päevitamisel koheselt nahapunetust ning stimuleerib melaniini tootlikkust. Samuti lõhub elastiini- ja kollageenikiude, millega kaasneb naha enneaegne vananemine ja kortsude teke, suureneb ka risk nahavähile. (Mõju pikaajalises perspektiivis) Arvatakse, et UVA-kiirguse kahjustav toime on põhjustatud aktiivsetest hapniku osakestest, mis reageerivad erinevate biopolümeeridega (DNA, valgud). Et päikesekiirguse negatiivseid toimeid pehmendada, nahk pigmenteerub ja naha sarvkiht pakseneb. (ibid) Võrreldes UVA-ga on UVB 1000 korda tõhusam päikesepõletuse tekitaja. Meditsiinis nimetatakse UV-B spektrit põletusspektriks. Mõistlikes doosides aktiveerib kiirgus melanotsüüdid, põhjustades rakkude kasvu ja intensiivistades pigmendi moodustumist, mille tulemuseks on nähtav päevitus ja naha kaitsevõime suurenemine UV-kiirguse suhtes. Üledoos põhjustab naha punetust (päikesepõletust) ning initsieerib naha- ja silmahaiguste teket, naha
2. AHVEN tavaline. Marjaterad paiknevad lintidena. 3. KIISK 4. SÄRG 5. LATIKAS 6. NURG 7. HAUG 8. VIIDIKAS 9. SÄINAS SIIRDE- JA POOLSIIRDEKALAD 1. ANGERJAS on Läänemere ja üldse kogu maailma kõige omapärasema eluviisiga siirdekala. Angerja elu magevees algab 6-8 cm pikkuste läbipaistvate nn klaasangerjate siirdumisega merest jõgedesse. Klaasangerjad tungivad vastu voolu piki jõgesid üles. Sellel perioodil nende nahk pigmenteerub ja nad muutuvad läbipaistmatusteks. Kasvavad aeglaselt. Pärast mageveelist eluperioodi(isastel 4-7 a.;emastel 6-9 a.) rändavad uuesti mere. Selle tagasirände ajal nende silmad suurenevad, rinnauimed pikenevad, selg mi soli rohkeas värvub mustaks või pruuniks, senini kollakad küljed ja kõht muutuvad hõbedasteks. Angerjad omavad metalse läike nim hõbeangerjateks. Kudemine toimub kevadel. 2
annaabi.ee 
