*vaheosa ja ajal, siis kõik mis segab und, -aitab hooldada in pankrease * tagasagar e takistab kasvuhormoonide sisenõristussüsteemi neurohüpofüüs teket organismis! -stimuleerib immuunsüsteemi INTERMEDIIN e -reguleerib pigmendisisaldust nahas Vaheosa hormoon melanotsüüte stimuleeriv (MSH) 4 KÄBIKEHA e EPIFÜÜS CORPUS PINEALE Käbinääre ANDROGALOON e -pidurdab gonadotropiinide teket lapselõlvehormoon -hoiab tagasi sugulise arengu esim 7-8 e.a-l
talitlust. Adenokortikotroopne hormoon-mõjutab neerupealiste koore regulatsiooni, reguleerib ainevahetust. Türeotroopne hormoon-reguleerib kilpnäärme talitlust. Gonadotroopsed hormoonid-sugunääre. Somatotroopne hormoon-kasvuhormoon, dopingu nimekirjas, lõhustab rasvu organismis. Somatotroopne hormoon. Toodetakse liiga palju-liigkasv, kui liiga vähe- kääbuskasv. Akromengaalia-muutuvad erinevate kehaosade proportsioonid. Intensiivne valkude süntees. Vahesagar. Reguleerib naha pigmendisisaldust, kaitseb uv kiirguse mõju eest. Neurohüpofuus e tagasagar- reguleerib vere mahtu, soodustab vee tagasiimenduvust organismi, vähendada uriiniteket. Epifüüs e käbinääre- pidurdab hüpofüüsi suguhormoonide tõstmist, 7-8 eluaasta vältel. Hormoonid. Melatoniin-boloogiline kell. Androgaloon-pidurdab sugunäärmete funkstioone. Antikortikotropiin. Kilpnääre. Türoksiin ja trijoodtüroniin-sarnased. Türeokaltsitoniis. Türoksiin-trijoodtüroniin
hormoone;võib kasvades suruda teistele ajuosadele (näiteks nägemisnärvile) või põhjustada hüpofüüsi alatalitlust (kasvades hävitab tuumor hormoone tootvad rakud). Hüpofüüsi kasvajad moodustavad ajukasvajatest 10%. Enamik ajuripatsi kasvajatest on healoomulised - adenoomid ehk näärmekasvajad. Hüpofüüsil on 3 sagarat: eessagar produtseerib kasvu, adrenokortikotroopset, gonadotroopset ja türeotroopset hormooni kesksagara hormoon reguleerib naha pigmendisisaldust tagasagar produtseerib oksütotsiini ja vasopressiini Eesaagara liigtalitlusel tekkivad seisundid: hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega. hüpofüsaarne akromegaalia - kasvuhormooni liigproduktsioon täiskasvanueas, millele on
kasvuhormoonide tootlikkus. Hakkavad kasvama üksikud kehaosad – kega proportsioonide muutused). Intensiivistab valkude ja nukleiinhapete sünteesi, samuti rasvhapete vabanemist rasvkoest. Kehalisel tööl produktsioon suureneb – soodustab üleminekud süsivesikute kasutamiselt rasvade kasutamisele. Aitab kiirendada taastumisprotsessi – seetõttu dopingu all. 2) Vahesagar e. pars intermedia INTERMEDIIN – reguleerib naha pigmendisisaldust. Suvel aktiivsem kui talvel. Oleneb UV kiirguse mõjust organismisle. 3)Tagasagar e. neurohüpofüüs ANTIDIUREETILINE HORMOON - reguleerib vere mahtu ja osmootset rõhku soodustades vee tagasiimendumist neerudes, vähendades diureesi. Tõstab vererõhku. Aktiviseerub kehalisel tööl. 2. Somatotroopset e. ......kasvuhormooni... toodab ...eessagar......, selle ülesanded: vt. ülalt. 3. Antidiureetilist hormooni toodab.......tagasagar........., tema ülesanded: vt. ülalt --- EPIFÜÜS e
· gonadotroopsed hormoonid reguleerivad sugunäärmete talitlust · somatotroopne hormoon e. kasvuhormoon - stimuleerib inimese kasvu (gigantism, kääbuskasv, akromengaalia) - intensiivistab valkude ja nukleiinhapete sünteesi - intensiivistab rasvhapete vabanemist rasvkoest - kehalisel tööl produktsioon suureneb soodustab üleminekut süsivesikute kasutamiselt rasvade kasutamisele. 2. Vahesagar: · intermediin reguleerib naha pigmendisisaldust 3. Tagasagar e. neourhüpofüüs: · antidiureetiline hormoon reguleerib vere mahtu ja osmootset rõhku, soodustades vee tagasiimendumist neerudes, vähendades diureesi. Tõstab vererõhku. 48. Ärritajad, ärritus, erutuvus. Ärritaja - ükskõik milline energia liik, mis on võimeline elusaid kudesid viima erutusseisundisse. Ärritajad jagunevad: · üldised - kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates kudedes (elektrivool, mehhaanilised mõjutused / rõhk,