Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pigistame" - 5 õppematerjali

Minu põlvkond ja selle tulevik eestis
1
docx

Minu põlvkond ja selle tulevik eestis

Seda ei olegi. Meie, noored olemegi oma kodumaa tulevik. Tundes ennast ja teades oma sõprade mõttemaailma, enda ümber, tean ma, meie põlvkond erineb täiesti teistest. Me usume , et me oleme igaüks oma maailma kuningad, ning tulevik, milleks seda meile vaja, kui meile ennustatakse iga nädal, et maailm on lõppemas. Omadest kogemustest tean, et meie põlvkond on erinev. Seda annab tunda käitumisest ja mõttemaailmast. Me oleme enda üle uhked. Me tunneme elust rõõmu ja pigistame elust välja ka viimsed piisad. ,,Elu tuleb võtta mõnuga" ,oleks nagu minu põlvkonna moto. Võrreldes end ja oma vanemaid , on erinevus märgatav. Meie vanemad on kohusetundlikud, seadusekuulelikud, moraalides kinni ning vahel ka natuke ebatolerantsed. Meie põlvkond aga uskumatult vabameelne. Põhjust, mis meie põlvkonna selliseks on muutnud ma ei tea, kuid ma tean , kes meid kasvatasid. Need samad moraalides kinni vanemad. Keegi ei saa küll vanemaid süüdistada, et

Eesti keel → Eesti keel
17 allalaadimist
Haistmine-maitsmine ja kompimine
5
doc

Haistmine, maitsmine ja kompimine

Maitsmine on vajalik toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks ja seedimise ettevalmistamiseks. Meelerakud, mis võtavad vastu maitsmisärritusi, asuvad keelel. Inimese maitsmismeel suudab tegelikult eristada vaid nelja liiki maitseid: magusat, haput, soolast, kibedat. Kõik ülejäänud maitsmisaistingud tekivad koos haistmisega. Kui oleme tugevas nohus, lülitub haistmismeel välja. Parimgi toit tundub meile siis maitsetu, mageda ja tuimana. Kui sulgeme silmad ja pigistame nina kinni, ei suuda me eristada isegi hästi tuttavaid jooke ja roogi. Maitseaistingu kujunemist mõjutavad: · haistmine - kui inimesel on nohu ja ta ei tunne lõhna, siis on ka maitsetundlikkus häiritud · toidu struktuursus, temperatuur ja rasvasisaldus - soe toit tundub maitsvam kui jahtunud toit · kokkupuutepind - mida suurem on kokkupuutepind keele ja toidu vahel, seda paremini eristab inimene maitset

Bioloogia → Bioloogia
52 allalaadimist
Vill
26
docx

Vill

Lisame maarjajää: 1 liitrile supilusikatäis maarjajääd (võib olla ka veidi vähem). Segame, lahustame. Paneme puhtaks pestud lõnga ööseks vedelikku likku, vahetevahel segame, et lõng oleks ühtlaselt hapu. Öeldakse, et lõng on kollotusõs.Hommikul keedame vees putkeõisi või paakspuulehti. Lehti korjatakse, kui need on noored (kevadepoole) siis tuleb ilusam värv. Korjan ikka keskmise korvitäie putkeõisi või puulehti, siis panen veega keema. Kui vesi on kollane, pigistame lõnga maarjajää lahusest tahedamaks ning asetame lõnga vette ja keedame kuni 30 minutit. Liiga kaua ei või keeta, sest värv võib maha tulla. Loputame lõnga veest läbi ja paneme kuivama. Kui panna lõngaviht päikese kätte, siis muutub värv pealtpoolt tumedamaks. Kõik taimedega värvitud lõngad lähevad päikese käes tumedamaks. Punane: punamadara (gallium boreale) juured, taar, maarjajää; putkeõied, paakspuu- või kaselehed.

Bioloogia → Bioloogia
15 allalaadimist
ESMAABI ÕPPEMATERJAL
39
pdf

ESMAABI ÕPPEMATERJAL

SULGE OMA SÕRMEDEGA KANNATANU NINA. HAARA HUULTEGA TÄIELIKULT KANNATANU SUU JA PUHU 2 KORDA ÕHKU KANNATANU 35 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin KOPSUDESSE. KONTROLLI PULSSI. KUI PULSS ON OLEMAS JÄTKA PUHUMIST SAGEDUSEGA 12-16 KORDA MINUTIS. Kunstlik hingamine suult suule põhineb sellel, et abistaja väljahingatavas õhus on piisavalt hapnikku, et tagada kannatanu aju hapnikuvarustus Laubal asuva käe pöidla ja esimese sõrmega pigistame kinni kannatanu nina, hingame maksimaalselt sisse, avame suus ja haarates oma kopsudest õhu kannatanu kopsudesse. Arvesta kannatanu kopsumahtu. PULSSI KONTROLLI UNEARTERILT. KUI PULSS ON TUNDA, SIIS KANNATANU SÜDA TÖÖTAB. KUI PULSSI TUNDA EI OLE, SIIS TULEB VIIVITAMATULT ALUSTADA SÜDAME MASSAAIGA ! 36 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin MASSEERIMISEKS ASETA OMA KÄED RINNAKU ALUMISELE

Meditsiin → Esmaabi
111 allalaadimist
Hamlet-Terve Raamat
62
rtf

Hamlet, Terve Raamat

POLONIUS: Te võtke enne ette meie saadik, las minu uudis siiski jääb desserdiks. Polonius lahkub. KUNINGAS: Ta ütleb, kallis Gertrud, käes tal et on kurja juur, miks hull on sinu poeg. KUNINGANNA: Ma kardan, phjust muud siin pole kui ta isa surm ja meie kiire pulm. Polonius juhatab sisse Corneliuse ja tema abikaasa. KUNINGAS: Noh, küll talt välja pigistame kõik. Mu hea Cornelius, tere tulemast! Mis vastas meile Norra kuningas? CORNELIUS: Me teate peale Norra kuningas noort Fortinbrast ju kohe taltsutas, väevärbamise sundis peatama, mis tema teada sõjaks Poolaga sai käima pandud. Asja uurides

Kirjandus → Kirjandus
845 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun